Põhisõnumiks "Mäküla piimamehes" tundub mulle olevat see, et alatuste ja ahnusega saavutatu ei pruugi tegelikkuses pooltki nii hea olla kui unelmais. See, mida ihkad, ei ole kunagi see, mille sa lõpuks kätte saad. Tõnu sai hea äri asemel endale hoopis põhjakäiva, rahuliku südame asemele rahutu ning lisaks veel kohutavad süümepiinad. Häbitunne tekkis küll, kuid alles siis, kui tehing juba sõlmitud ning millegi muutmiseks juba liiga hilja. Püstitatud probleem võis tol ajal üsna aktuaalne olla.Abielud ei olnud pea kunagi
Tema meetodid on müstifikatsioon, mäng, paroodia. See on ,,kirjandusliku teoreemi" lahendamine. ,,Kõik, mis mul on, on minu stiil," on ta öelnud Nabokovi proosa on kahekihiline: on olemas maine reaalsus, sellega kõrvuti eksisteerib ka ideaalne reaalsus. Viimane oli tõeliselt olemas tema lapsepõlves- see oli väärtuste süsteem, mida tajus ta oma pere ringis olles ja millest ilmajäämine oli mitte niivõrd sotsiaalne kui eksistentsiaalne see oli üleminek alatuste maailma. Nabokov mõistis, et sellises varje ja ohte täis maailmas on ainus ellujäämisvõimalus mäng. Kirjandus oli Nabokovile omaette maailm, mis puutus reaalsusega kokku vaid niivõrd, kuivõrd oli vaja käsikirja müüa. Millegi väärtus polnud kirjanduse omast suurem, midagi polnud kirjandusest kõrgemat: selleni ei küündinud ei usk, moraal ega headus. Oma raamatus Gogolist ütles ta, et pole kuangi eitanud kunsti moraalset mõju, kuid võtileb viimase
samalaadsed. Üht asjaolu tuli siiski ära märkida: nende ajalehtede hulgas, mis olid juutide käes, ei leidunud ühtki tõeliselt rahvuslikku ajalehte selles mõttes, nagu ma olin sellest harjunud lapsest saadik aru saama. Ma ületasin end ja hakkasin nüüd süstemaatiliselt lugema ka neid marksistlikke kirjandusteoseid. Minu negatiivne suhtumine neisse hakkas lõpmatult kasvama. Siis seadsin ma endale ülesandeks lähemalt teada saada, kes on ikkagi selliste kontsentreeritud alatuste vabrikandid. Alates väljaandjast olid kõik, viimane kui üks, juudid. Juhtub, et nii, nagu see toimus ka eile, jätkab ta oma muinasjuttude jutustamist edasi nagu poleks midagi juhtunud. Kui teie, masendatuna sellisest häbematusest, osutate neile temapoolsetele asjaoludele, teeb ta ette siiralt hämmastunud inimese näo, ta ei suuda absoluutselt midagi meenutada eilsetest vaidlustest, peale selle, et ta eile tõendas teile oma õigsust nagu kaks korda kaks on neli.