tippajal 7) Töötamine ületundidega 8) Tähtajaliste lepingutega töötajate palkamine töömahu suurenemise ajaks 9) Lisatööjõu sisseostmine tööjõu rendi firmadelt 40. Mis on tööaja summeerimine? Miks kasutatakse tööaja summeerimist? Kasutatakse tööaja mitmekuulist summeeritud arvestust. Summeritud arvestuse korral on ületunnitööks kogu arvestusperioodil kokkulepitud töötundide üldarvu ületavad töötunnid. Ühes kuus tekkinud üle- või alatunnid võib summeeritud mitmekuulise tööaja arvestuse korral "üle kanda" järgmisse kuusse ja arvestada neid järgmise kuu normtundide hulka. Töötajale makstakse välja igakuiselt palka kogu töötatud tundide eest, kuid tööandja saab manööverdada ületundide eest maksmisega. Ületundide eest makstakse tasu alles perioodi lõpus. Töötajale võib anda ületundide vältimiseks ka vabu päevi. 41. Millised on tööajakorralduse vormid?
6.3 Summeeritud tööaeg Tööandja võib tööaega summeerida, mis tähendab, et töötunnid võivad mingis ajaühikus ehk arvestusperioodis jaotuda erinevalt. Näiteks kuu jooksul võib töötaja ühel nädalal töötada kuus tundi päevas, kuid teisel nädalal 10 tundi päevas. Summeerimise perioodiks võib olla kuni 4 kuud ning tööaega arvestatakse summeeritud tööaja puhul arvestusperioodi lõpus. Arvestusperioodi lõpus selguvad ka ületunnid ning alatunnid. Summeeritud tööaja arvestust kasutatakse eelkõige töötamisel tööajakava ehk graafiku alusel. Summeeritud tööaja puhul tuleb järgida reeglit, et töötaja tööaeg ei või arvestusperioodi lõpuks ületada keskmiselt 48 tundi 7-päevase ajavahemiku kohta. Teatud juhul lubab töölepingu seadus sellest ka kõrvale kalduda, kuid seda siiski kokkuleppel töötajaga ning tagades töötajale tervisekaitse ületöötamise eest.
SUMMEERITUD TÖÖAEG „Tööandja võib tööaega summeerida, mis tähendab, et töötunnid võivad mingis ajaühikus ehk arvestusperioodis jaotuda erinevalt. Näiteks kuu jooksul võib töötaja ühel nädalal töötada kuus tundi päevas, kuid teisel nädalal 10 tundi päevas. Summeerimise perioodiks võib olla kuni 4 kuud ning tööaega arvestatakse summeeritud tööaja puhul arvestusperioodi lõpus. Arvestusperioodi lõpus selguvad ka ületunnid ning alatunnid.“ Näiteks perioodil jaanuar – aprill on normtunnid: 176+157+168+168=669 tundi Kuid töötunde võib teha ka järgmiselt: 165 + 160 + 168 + 176 = 669 tundi ÜLETUNNITÖÖ, ÖÖTÖÖ JA RIIGIPÜHAL TEHTAVA TÖÖ TASUSTAMINE §44. Ületunnitöö (6) Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. (7) Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu.
annaabi.ee 
