logistilise kvaliteedi dimensioonid ja mõõdikud ning mis on erinevad põhjused, mis võivad põhjustada kliendi rahulolematust. CHECK LÜHIKE, AGA TESTIB ROHKEM SEOSTAMISE OSKUST Q: Mis annab aluse väitele, et QR (kiirreageerimise) rakendamine vähendab antud tarneahelas piitsaefekti? A: QR eesmärgiks on tagada nõudluse info liikumine reaalajas, mis tähendab, et prognoosimiseks saab kasutada värskemat ja detailsemat infot ning on väiksem risk , et info moondub ja tekib üle- või alareageerimine. Samuti, QR point on ka vähendada toodete läbimisaega tarneahelas – mida kiirem on tarneahel, seda paremini ta reageerib turu muutustele. Seega inerts, mis on samuti üks piitsaefekti põhjustaja, on oluliselt väiksem. (kui kahest mehhanismist üks on loogiliselt lahti seletatud, võib küsimuse vastatuks lugeda) CHECK
logistilise kvaliteedi dimensioonid ja mõõdikud ning mis on erinevad põhjused, mis võivad põhjustada kliendi rahulolematust. CHECK LÜHIKE, AGA TESTIB ROHKEM SEOSTAMISE OSKUST Q: Mis annab aluse väitele, et QR (kiirreageerimise) rakendamine vähendab antud tarneahelas piitsaefekti? A: QR eesmärgiks on tagada nõudluse info liikumine reaalajas, mis tähendab, et prognoosimiseks saab kasutada värskemat ja detailsemat infot ning on väiksem risk , et info moondub ja tekib üle- või alareageerimine. Samuti, QR point on ka vähendada toodete läbimisaega tarneahelas mida kiirem on tarneahel, seda paremini ta reageerib turu muutustele. Seega inerts, mis on samuti üks piitsaefekti põhjustaja, on oluliselt väiksem. (kui kahest mehhanismist üks on loogiliselt lahti seletatud, võib küsimuse vastatuks lugeda) CHECK
See tähendab muuseas ka seda, et me ei pea vihastama, ei pea end süüdlasena ega tõrjutuna tundma või madalat eneseväärtustunnet omama. Eneseregulatsiooni tunnetuslik komponent Teisiti öeldes lubab teadvus (ehk enesevaatlus) meil oma tegevusi lihvida. Kuigi emotsioonid aitasid meil kohaneda, on nad ajuti valed või isegi kohatud. Evolutsioon on aidanud meil ellu jääda tänu ülereageerimise, mitte alareageerimise võimele. Ülereageerimine on ilmselt evolutsiooniliselt kasulikum kui alareageerimine, ent samas me vajame ka kontrolli, et püsivalt endalt küsida, ega me äkki üle ei reageeri. Kas peaksime oma tundeid ignoreerida püüdma? Ilmselt mitte, kuna need on meile nii headeks informatsiooni allikateks. Meie tunded arenesid nii, et olla õiged enamuse ajast, mitte kogu aja (Ornstein, 1991). Peame endalt küsima, kas meie tunded on asjakohased ja kui nad seda on, siis milline on õige reageerimisviis. Teisiti öeldes on meil vaja aru saada, et kõigele meie poolt tehtavale on olemas