Unetus ehk insomnia on Click icon to add picture unehäire, mille korral esineb suutmatus ilma raskusteta magama jääda, katkendlik uni ja liigvarajane ärkamine. Unehäired Unehäired on väga lai mõiste, siia alla mahub nii unetus, parasomnia (sh unes kõndimine jmt), nn rahutud jalad e jalgade liigutamine unes ja paljud muud probleemid. Unetus on ohtlik, kuid paraku alatähtsustatud valdkond kogu maailmas. Eestis on unetus aladiagnoositud ning alaravitud haigus. Unetus jaguneb kaheks : *Primaarne ehk ilma selge põhjuseta unetus *Sekundaarne ehk kehalisest või psühiaatrilisest haigusest või ravimite kõrvaltoimetest tingitud unetus Click icon to add picture Click icon to add pic Eesti terviseuuringu andmetel kaebas 26% Eesti täiskasvanud elanikkonnast vähemalt ühe unetuse sümptomi üle sageli või pidevalt. Peamised kaebused on
·see on piinav ·kestab kaua ·segab inimese tavaelu ·destruktiivne emotsioon ·kujutab endast sündroomi või sündroomikimpu On tõestatud ,et depressiooni puhul on tegemist teatud keemiliste ainete sisalduse muutusega kesknärvisüsteemis, täpsemalt serotoniini defitsiidiga. Esineb umbes 15 protsendil rahvastikust. Depressioon esineb igas vanuses inimestel. Ning on potensiaalselt surmaga lõppev haigus, mis on kogu maailmas aladiagnoositud ja alaravitud. Depressioon on haigus, mis võib inimese pikaks ajaks tasakaalust välja lüüa. See on hästi alluv haigus, millest on võimalik terveneda, mure jagamine ja probleemist rääkimine on esimene samm depressioonist paranemise teel. Depressioon ei ole iseloomu nõrkus, tujukus ega kartus selle eest, et inimene on halb. Seda võib esile kutsuda mõni haigus või võetavad ravimid ning samas võib see olla tihedalt seotud mingi kindla sündmusega.
tähelepanu nõudvat käitumist või psüühilist sümptomit, millega võib kaasneda suurenenud oht surra või kaotada töö- ja/või teovõime. Psüühikahäired ja ühiskond: • Psüühikahäired on kõrge esinemissagedusega – pea iga teine inimene kogeb elu vältel seisundit,mis on diagnoositav ps.häirena. • Sageli on ps. häire varase algusega ja saadab kroonilise kulu tõttu inimest kogu elu. • Ps. häired on aladiagnoositud ja alaravitud –põhjuseks vähene teadlikkus, hoiakud ja väärarvamused (nt depressiivsust peetakse nõrgaks tahtejõuks, laiskuseks, iseloomunõrkuseks jne). • Ps. häiretest tingitud kulud ühiskonnale on suured – kaudsed kulud moodustavad ~ 80% haigestumisega seotud kuludest. Ehkki suremus on madal, on kulud seotud vähese produktiivsusega kodus, koolis ja tööl, lisaks inimlikud kannatused. Ühiskonna vaimse tervise näitajad peegelduvad ka: • alkoholi ja mõnuainete kasutamine •enesetapud
annaabi.ee 
