Peatükk 4 räägib alaealise õiguserikkumise asja arutamist alaealiste komisjonis. Paragrahv 14 taotlus alaealise õiguserikkumise asja arutamiseks on alates vastuvõtmisest muudetud 2 selle lõiget on praeguseks kehtetud. Alaealise õiguserikkumise asja arutamise ettevalmistamine on toodud 4 punktiga. Alaealiste komisjoni otsustusvõime on ära toodud selgelt ühe lausega. Alaealise õiguserikkumise asja arutamise edasilükkamine on ära toodud nelja alapunktiga. Alaealise õiguserikkumise asja arutamise korraldamine tema elukoha muutumisel sisaldab viiteid teistele paragrahvidele ja punktidele, mis tavainimese jaoks muudab seaduse mõistmise keerulisemaks. Alaealise sundtoomine alaealiste komisjoni jutule on ära toodud nelja selgesõnalise punktiga, mis kirjas lihtsas keeles. Alaealiste komisjoni istungi kohta käib paragrahv 19. Paragrahv 20, alaealiste komisjoni õigused ja kohustused sisaldab taas viiteid teistele seadustele ja nende
6.7b Ketta inertsimoment Iseseisvalt tõestada, et homogeense ketta inertsimoment masskeset läbiva telje ja ketta tasandiga ristuva telje suhtes on mr 2 I = , 2 kus m on ketta mass ja r raadius. Vt. I. Saveljev. Füüsika üldkursus I, lk. 109-110. 6.8 Pöörleva keha kineetiline energia. Tuleme tagasi alapunktis 6.4 käsitletud lõplike mõõtmetega pöörleva keha juurde ja arvutame selle pöörlemise kineetilise energia. Jagame selle keha sarnaselt alapunktiga 6.4 üksikuteks massielementideks mi ja vaatleme neid kui punktmasse. Ühe sellise massielemendi kineetiline energia avaldub mi vi2 mi 2 ri 2 Ei = = . 2 2 Kogu keha summaarne kineetiline energia avaldub summana n n E = Ei = mi ri 2 . i =1 2 i =1 Et summa viimases avaldises võrdub vaadeldava keha inertsimomendiga, siis saame pöörleva keha kineetilise energia arvutamiseks järgmise avaldise: I 2
ketta raadiuse R: = 2 = . Lisaks arvestame veel, et ketta ruumala = ja tema mass = , mis annab inertsimomendi lõplikuks avaldiseks mR 2 I . 2 6.8 Pöörleva keha kineetiline energia. Tuleme tagasi alapunktis 6.4 käsitletud lõplike mõõtmetega pöörleva keha juurde ja arvutame selle pöörlemise kineetilise energia. Jagame selle keha sarnaselt alapunktiga 6.4 üksikuteks massielementideks mi ja vaatleme neid kui punktmasse. Ühe sellise massielemendi kineetiline energia avaldub m v 2 m 2 ri 2 Ei i i i . 2 2 Kogu keha summaarne kineetiline energia avaldub summana n 2 n E Ei mi ri 2 . i 1 2 i 1 Et summa viimases avaldises võrdub vaadeldava keha inertsimomendiga, siis saame pöörleva
annaabi.ee 
