2. Innovatsioonimudelid: · Musta kasti mudelid (1950-ndad) - oluline on sisend ja väljund, mitte innovatsiooniprotsess N: Click&Grow · Lineaarsed mudelid (1960-ndad ja 1970-ndad) - teaduse-tõuke (tehnoloogia- tõuke) mudelid ja kasutaja-initsieeritud (turu-initsieeritud) mudelid N: Barbie nukk, superliim, roolivõimendi · Interaktiivsed mudelid (1980-ndad) innovatsioon ei ole järjestikune protsess, selle võib jaotada paljudeks alaprotsessideks, mis on kõik omavahel seoses · Süsteemimudelid (1990-ndad) ettevõte ei pea tingimata ise mahukat arendustööd tegema, vaid saab kasu suhetest võrgustikus (riiklik innovatsioonisüsteem) · Evolutsioonilised mudelid (1980-ndad,1990-ndad) neoklassikaline majandus ei suuda tegeleda dünaamiliste kvalitatiivsete muutustega (darvinistlik lähenemine) e. inkrementaalne innovatsioon · Innovaatiline miljöö territoriaalne aspekt, võrgustik ei pea olema formaalne,
a. pakend). Iga etappi tuleb vaadelda detailselt ja iga etapi kohta peavad olema nõutavad tehnilised andmed. Skeemil peavad kõik etapid olema õiges järjekorras ja midagi ei tohi vahele jääda. Igale tootegrupile peab olema oma skeem protsessiskeemina (plokkskeem) ja/või voodiagrammina (seadmed graafiliselt) etapid õiges järjekorras etapid nummerdada! olulised parameetrid (aeg, temperatuur jne) kirjelda toote või toodete rühma peamist protsessi liigenda peaprotsess alaprotsessideks näita seosed alaprotsessidega ühendava sümboliga näita toorained ja lisaained, pooltooted, kõrvaltooted ja valmistooted, tehnoloogiline praak. Kui tootmine toimub kahes etapis, siis esialgu mõlemale etapile teha eraldi tehnoloogiline skeem. Kinnitamiseks mitu korda võrrelda tegeliku tootmisprotsessiga. Ohtude ja ennetavate abinõude määramine- pärast tehnoloogilise skeemi kinnitamist. Peab koostama loetelu
Ej.a. = Ekas+EK kus Ej.a. tsüklisse viidud (juurdeantud) energia hulk Ekas kasuliku energia hulk (mis antakse tarbijale) Ek kadude energia Küllalt lühikese ajavahemiku jaoks võib kirjutada analoogilise võimsuste bilansi võrrandi: Pj.a. = Pkas+Pk Detailsemaks analüüsiks võib energia tootmise protsessi aurujõuseadmes jagada üksikuteks alaprotsessideks, mis on seotud energia muundamise ja transpordiga: 1. kütuse põlemine 2. soojuslevi 3. termodünaamilise keha (vee) aurustumine ja ülekuumendus 4. auru voolamine torustikes 5. auru paisumine auruturbiinis 6. mehaanilise energia ülekanne võlli abil turbiinilt generaatorile 7. mehaanilise (kineetilise) energia muundamine generaatoris elektrienergiaks Igal loetletud protsessil on omad iseloomulikud dünaamilised omadused ja
annaabi.ee 
