formaadis piltidena. Sellised pildid andsid küll hea ülevaate vee omaduste varieerumisest Eesti rannikuvetes, aga JPG formaadis andmed pole sobivad erinevate analüüside tegemiseks ning JPG piltidel ei sisaldu ka pildipunktide geograafilised koordinaadid. TÜ Eesti Mereinstituut soetas 2010. aastal GIS-serveri kuhu on üle kantud nüüdseks kõik instituudis kogutud ruumiandmed. (Kutser, T. 2010) 6 2011. aastal oli rannikumere kaugseire alaprogrammi tööülesanneteks satelliidiproduktide operatiivne laadimine GIS serverisse ning nende produktide avalikustamine kaardiserveri kaudu, satelliidi MERIS algoritmide kontroll Läänemere tingimustes ja Hiiumaa laidude piirkonna põhjataimestiku muutuste aegridade analüüs. (Kutser, T. 2011) 2012. aasta alguses edastati TÜ Eesti Mereinstituudi kodulehe kaudu kõigile huvitatud tarbijatele regulaarselt MERIS’e klorofüll-a, lahustunud orgaanilise aine ning hõljumi
, Lang M., Nilson T., Kuusk A., Väljataga K. (2014) ,,Kaugseire koht ja tähendus loodusandmete kogumises ning andmetöötluses." Kaugseire Eestis 2014, lk 8 [2] (2012) Keskkonnauuringu meetodid 12 Kättesaadav: http://euroakadeemia.ee/materjalid/KU-meetodid-12.pdf [3] Elken J. (2013) ,,Kosmosest merele vaadates ehk mida sealt on näha ja mis on peidetud." Horisont nr 3, 1967 2015. [4] Ibid [5] Kutser T. (2011) ,,Riikliku keskkonnaseire mereseire allprogrammi rannikumere kaugseire alaprogrammi aruanne 2011", TÜ Eesti Mereinstituut. [6] Vahtmäe E., Kutser T., (2014) ,,Vee sügavuse ja merepõhja tüüpide kaardistamine optiliselt madalates rannavetes" Kaugseire Eestis 2014, lk 166 173. [7] ( 2000) Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiv, Kättesaadav: http://www.envir.ee/sites/default/files/veepoliitika_raamdir32000l0060et.pdf [8] (2012) Keskkonnauuringu meetodid 13 Kättesaadav: http://euroakadeemia.ee/materjalid/KU-meetodid-13.pdf [9] Elken J
nende peal. Seepärast peab rakendama mitut parandust, et suhteline süvis kätte saada. Suhteline süvis võimaldab määrata laeva veealuse osa täismahu, mis korrutatuna sadamavee tihedusega annabki laeva tegeliku massveeväljasurve DISM. 4. Seda pisut keerulist ülesannet kirjeldatakse järgnevalt samm-sammulise protseduurina. Arvutused on soovitav teha laeva lastimis- ja püstuvusarvuti sobiva alaprogrammi abil. · Kõrvalda laeva kreen, niipalju kui võimalik, kasutades selleks kreenivastast automaatsüsteemi või mõnesid teisi ballasttanke. · Võta võimalikult täpselt vööri- ja ahtrisüvised. Tulemuseks saad TKFR ja TKAR. · Mõõda hüdromeetri abil sadamavee tihedus, kasutades selleks umbes poole laeva süvise sügavuselt võetud veeproovi. Tulemuseks saad . · Määra ligikaudselt läbipaine poolel laevapikkusel, kasutades valemit: L tegelikB
annaabi.ee 
