Kiusamise põhjused Lastevanemate eeskujul (manipuleerivad üksteisega ja teiste inimestega) Vanema õe-venna eeskujul - last ennast on korduvalt kiusatud (nüüd kiusab teisi) Halb kasvukeskkond kodus (vanemad ei hoolitse lapse eest, laps pesemata, riided haisevad, kammimata) Uus laps kollektiivis (puuduvad mängu küsimise oskused ja tekib probleeme) 16 Sotsiaalsed oskused ja alaoskused Caldarella ja Merelli positiivsed käitumisviisid: Suhtlemine eakaaslastega Enesejuhtimine/enesekohased oskused Akadeemilised oskused Kuuletumine Kehtestamisoskused 17 Sotsiaalsed oskused ja alaoskused McGinnis&Goldsteini prosotsiaalsed oskused: Sotsiaalse käitumise baasoskused (kuulamise ja vestlemise oskus, kehtestav käitumine, tänamine, enesetunnustamine, abi küsimine, teene palumine)
mõjud. Eakaaslastega suhte tähtsus. Aktsepteerituse ja tõrjutusega seotud tegurid. Sõprussuhete kujunemine. Kiusamise määratlus. Kiusamisteema eripärad koolieelses eas. Kiusamise põhjused koolieelses eas. Prosotsiaalne käitumine. Mida mõistetakse lapse sotsiaalsete oskuste all? Sotsiaalseid oskusi iseloomustavad kriteeriumid. Mõisted: sotsiaalsed oskused, sotsiaalne kompetentsus ja sotsiaalne võimekus. Miks need on olulised? Laste sotsiaalsed oskused ning nende komponendid (alaoskused) . Lasteaiaõpetaja laste sotsiaalsete oskuste arengu toetajana. Nõrgalt arenenud sotsiaalsete oskustega kaasnevad võimalikud ohud. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Lk. 53-78 5. Eneseteeninduse ja enesekohaste oskuste areng. Mida mõistetakse enesekohaste oskuste all? Milliste enesekohaste oskuste olemasolu eeldatakse lapselt kooliealiseks saamisel? Enesekohaste oskuste omandamine ning täiskasvanute (nii lastevanemate kui lasteaiaõpetajate roll selles protsessis).
Millised on aktsepteeritud ja tõrjutud laste valdkonnad? Millal ja kuidas kujunevad laste esimesed sõprussuhted? Mis on kiusamine ja kuidas see väljendub lasteaias ning mis võib olla selle põhjuseks? Millised on sotsiaalsete oskuste 3 kriteeriumi? Sotsiaalsete oskuste kui eesmärgile suunatud õpitud käitumise tingimusteks on? Milline paeb olema sotsiaalselt võimekas laps? Millised on laste sotsiaalsed oskused ja nende alaoskused? Millised on sotsiaalsete oskuste taseme ja akadeemilise toimetuleku seosed? Millised on puudulike sotsiaalsete oskuste võimalikud negatiivsed tagajärjed? Kuidas on võimalik toetada laste sotsiaalsete oskuste arengut? Milliseid strateegiaid kasutatakse laste sotsiaalsete oskuste arendamisel? Milline on sotsiaalsete oskuste õpetamise mudel? Kasutatud kirjandus Kikas, E. (2008). Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
Et olla sotsiaalselt võimekas peab laps olema teadlik oma käitumise mõjust teistele ning suutma vaadata asju teise inimese vaatepunktist. Laps peab oskama ära tunda erinevaid sotsiaalseid olukordi, omama mitmeid reageerimisviise ning mõistma, millisel moel käitumine on sobilik ja vastuvõetav teistele, (nii lastele kui täiskasvanutele) konkreetses olukorras. 12. Laste sotsiaalsed oskused ning nende komponendid (alaoskused) . Alljärgnevalt esitatakse kaks erinevat võimalikku klassifikatsiooni laste sotsiaalsete oskuste ja nende alaloskuste kirjeldamiseks. 1) Caldarella ja Merrell´i (1997) koostatud laste ja noorukite nn positiivstete käitumisviiside taksonoomia, mille aluseks kontekstuaalne mudel, st. et lähtutakse kooli ja lasteaia keskkonnast. Tegemist on väga mitmekülgse taksonoomiaga, kus kirjeldatakse suhtlemist nii laste kui täiskasvanutega. POSITIIVSED KÄITUMISVIISID:
annaabi.ee 
