Atsidoos mõjutab transporterite rohkust ja rakusisest jaotust. Lisaks toimub transport ka, terminal inner medullary collecting duct – NH4+ transporditakse K+ vastu läbi basolateraalse Na+K+ATPaasi. Üldiselt – enamik sekreteeritud NH3 tiitritakse sekreteeritud H+ga, et moodustada toru valendiku vedelikus NH4+ - see madaldab NH3 ja H+ konts toru vedelikus. See säilitab ka soodsat gradienti, et transportida NH 3 toru valendikku. Rakuvaheruumist läheb osa imendunud NH 4+ alanevasse peenesse ossa (Henle ling) – toimub seega ammooniumi korduvkasutus. Teine osa liigub kogumisjuhasse, kust edasi eritatakse uriiniga.Korduvkasutus takistab ammoniaagi/ammooniumi tagasiminekut koorde, kust see imenduks verre. Prox tuubul eritab enamiku happest ja kogumisjuha kontrollib uriini pH-d. 7.4. Atsidoos ja alkaloos kui kõrvalekalded happe-leelise tasakaalust. Atsidoosi ajal suureneb happe eritamine 90%. Küülikutel ei ole nii, neil ei suurene
Samuti on kasutusel indeksid: Q75, Q84, Q96, Q97, Q98 ja Q99. Mõningatel juhtudel kasutatakse voolukestuse kovera koostamisel suvekuude keskmisi vooluhulkasid. Voolukestuse kõver (ka vooluhulkade kestuskõver) koostatakse tavaliselt igapäevaste vooluhulkade suhteliste esinemissageduste järgsummana s.o. kumulatiivse sagedusena või protsentides. Selleks jaotatakse vooluhulga andmeid intervallideks nii, et oleks vähemalt 15- 30 intervalli (vooluhulga vahemikku). Intervallid reastatakse alanevasse järjekorda. Nii võib kogu vaatlusperioodi andmete põhjal koostada vooluhulkade kestuskõvera ehk vooluhulkade esinemiskõvera. Sellelt kõveralt saab määrata näiteks Q75%või Q50%, mis on 75%-se ja 50%-se tagatusega vooluhulgad. Vaatlusandmete põhjal saab koostada empiirilise ületustõenaosuskõvera. Selleks järjestatakse rea liikmed kahanevasse ritta ning valemist 3 arvutatakse iga rea liikme empiiriline ületustõenaosus p.
ventrolateraalväädi.) kui alanevas (paiknevad seljaaju ventraal ja külgväätide mediaalses osas. Kannavad eferentseid impulsse juhtides erutust peaajju erinevatest osadest seljaaju motoorsete rakkudeni, kus motoorsete närvide kaudu edastatakse lihastele. Moodustavad suurajukoore pretsentraalkääru motoorse ala suurte püramiidrakkude jätked, mis läbivad sisekihnu, laskuvad alla ajutüve ventraalses osas, ristuvad piklikaju piirkonnas ja jõuavad alanevasse külgmisse suurajukoorde, mille akson innerveerib skeletilihast, juhib tahtlikke liigutusi) suunas. Närvikiudude väljumisel seljaajust või sisenemisel sellesse moodustuvad seljaaju eesmised e. motoorsed ja tagumised e. sensoorsed juured. Igas lülidevahelises mulgus ühinevad eesmised ja tagumised juured seljaaju e. spinaalnärviks. Enne eesmise juurega liitumist moodustab tagumine juur sensoorse ganglioni e. spinaalganglioni. Inimesel on 31 paari seljaaju närve
Niudesool suubub parempoolses niudeluu lohus jämesoole (colon) esimesse ossa pimesoolde (caecum). Pimesoolest väljub ussripik (appendix vermiformis). Pimesoolest jätkub jämesool ülespoole tõusva käärsoolena (colon ascendens). Maksa alumise serva tagant pöörab tõusev käärsool parempoolses nurgas (fleksuuris) ristikäärsoolde (colon transversum). See kulgeb tõusvalt vasaku külje suunas ja pöörab vasakus käärsoole kõveras, mis asub põrna all, alanevasse käärsoolde (colon descendens). Parem käärsoole kõver asub parema neeru ees, vasak käärsoole kõver vasaku neeru ees. Ristikäärsool on kinnitatud soolekinnistiga kaksteistsõrmiku ja pankrease külge. Seetõttu on ristikäärsool vabalt liikuv, samal ajal kui tõusev ja alanev käärsool on kõhukelmeõõne tagumise seinaga kokku kasvanud. Alanev käärsool läheb üle s-kujuliseks sigmakäärsooleks (colon sigmoideum), millel on soolekinnisti ja mis on vabalt liikuv