Kusepõis täitub kusejuhade kaudu. Täitumise ajal on põieseinad lõdvad ja sulgurlihased kinni. Kusepõiel on kaks sulgurlihast: sisemine (silelihaseline, tahtele allumatu) ja väline (vöötlihaseline, tahtele alluv). Põie täitumisfaasis on need mõlemad kinni. Kui põie täitumise faasis tekib põieseinte venitus, siis see erutus antakse edasi algul seljaajju ja sealt peaaju koorde. Inimsel tekib täis-põie-tunne. Et põit tühjendada, peab peaaju koorest minema närviimpulss alanevalt seljaaju ristluu piirkonda. Tahtele alluv häbemenärv innerveerib välist sulgurlihast, mis vastava käskluse korral lõtvub. Parasümpaatilise NS-i vastava vaagnanärvi (tahtele allumatu) kaudu läheb erutus sisemisele sulgurlihasele, mis vastava käskluse korral lõtvub. Põe seinalihased tõmbuvad kokku ja põis tühjeneb. Tahtelinekontroll põie tühjendamise üle võib saada häiritud või kaduda pärast seljaaju vigastust (ühendse katkemine pea- ja seljaaju vahel)
oli varjuderiik. Järeldus: riigivalitsemine tuleb anda parima mõistuse- ja hingehariduse saanud tarkadele, ideedemaailma tundjatele, kes suudavad juhtida piiratud argiteadvusega inimesi (s.o koopaelanikke). Inimese hing, mikrokosmos, on oma olemuselt sarnane kogu maailma hingele, makrokosmosele, millest ta tuleneb. Hing on surematu, igaveste ideede sarnane ja sugulane, ent mitte siiski idee ise. Sünniga siseneb hing inimese kehasse ja surmaga väljub sealt. Hinges on alanevalt kolm kihti: mõistus (mõtlemine, teadmised), emotsioonid (julgus, vaprus, söakus) ja ihad (himud, instinktid). Mõistuse asukoht on peas, emotsioonide asukoht südames, verevoolus ja jõus, ning iha, pakitseva energiareservuaari, asukoht inimkehas on niuetes. Inimesed erinevad üksteisest hingeosade erinevate kombinatsioonide ja proportsioonide poolest. Mõistus, hinge jumalik ja surematu osa, on silmaks ihale ja lootsiks hingele tervikuna.
Kuna sisenditest loetakse olulisimaks tööjõudu(L) ja kapitali(K) , siis tavaliselt kirjeldatakse tootmisfunktsiooni Q= f(K,L), kus Q on toodangu hulk. Tootlikus laiemas mõistes kujutab endast süsteemi (sh.ettevõtte) väljundite ja sisendite suhet. Efektiivsuse seadused: Tootmistegurite järjestikusel lisamisel võib toodang ressursside suhtes kasvada, kas proportsionaalselt, ülenevalt või alanevalt. Ainelises suhetes tegur-toodang võib esineda tootlikkuse 3 erijuhtu: püsiv, kasvav ja vähenev tootlikkus. . Tootlikkuse seadust kasut siis, kui on tegemist ainelise toodanguga. Raha vahendusel (kui toodangu ära müüme) saame rääkida tulukuse seadustest. Väheneva tootlikkuse seadus: kui ühe teguri sisendit suurendatakse ühesuuruste hulkadega, kusjuures teise teguri hulgad ei muutu, siis kogutoodang suureneb, kuid teatud piirini ja isel on see, et toodangu juurdekasv
annaabi.ee 
