(lk 94) Kogu Euroopa oli Prantsusmaaga seotud, sest need riigid olid , kas Prantsuse liitlased, sõltlased või kuulusid Prantsuse keisririiki. Oli ka riike , mis olid Prantsusmaa vasallriigid. Napoleon oli loonud nii Prantsusmaast sõltuva poliitilise süsteemi Euroopas. 4.Iseloomusta Prantsuse Vene suhteid Napoleoni ajal! (lk 95-96) Tilsiti rahu oli vaid ajutise iseloomuga, sest Venemaal suhtuti lüüasaamisesse kui rahvuslikku alandusse. Vastuolude süvenemine viis sõjani, 1811. a alustasid mõlemad riigid sõjaliste ettevalmistustega. 1812. aasta 24.juunil alustasid Napoleoni väed sõjakäiku Venemaale. 1812.a toimunud lahingu järel Borodinos jäi peale Prantsusmaa , kuid Venemaa jätkas taganemist ja suundusid Moskvast lõuna poole. Lõpuks tuli talv , kui Prantsuse armee polnud selleks valmistunud ning seejärel hakkasid prantslased taanduma . 1812. a detsembri lõpuks
Islamimaailmas võib abielu lahutada nii mees kui ka naine. Samuti on koraani kohaselt mees ja naine väliselt üheõiguslikud. Prohvet Muhamed andis õiguse meestele naisi karistada, kui naised ei elanud korra kohaselt. Samas vaatamata kõigele, andsid ka islamimaailma mehed endale aru, missugust jõudu naine endast võib kujutada, nagu on kirjas ''Tuhandes ühes öös'': ,, Kui paljusid rikkaid on naisterahvad vaeseks teinud ja kui paljusid vägevaid on nad alandusse viinud ja kui paljusid suurelisi oma teenriteks teinud! Naisterahvad võrgutavad tarku, tõmbavad häbisse vooruslikke ja laostavad rikkaid, ja nad teevad õnnelikud õnnetuteks, aga ikkagi on arukad nendesse arutult armunud ja peavad neist lugu ega arva seda õnnetuseks või alanduseks. Kui palju orjasid on nende pärast oma peremehe käsust üle astunud ja oma ema-isa pahameele ära teeninud, ja kõik sellepärast, et arm on südames võimust võtnud. Kas sina, vaeseke, siis ei
Kuulsaim uuendus on sisemonoloog. Raamat on 700-leheküljeline. Franz Kafka (1883-1924) Sündis jõuka juudi kaupmehe pojana Prahas, sai õigusteaduste doktoriks aastal 1906, töötas kindlustusametnikuna ja suri tuberkuloosi. Kafka saksakeelne looming on modernistliku kirjanduse nurgakivi. Tema teemadeks on inimese ahistatus ja tõelisuse seletamatu, painajalik loomus. Tüüpiline Kafka tegelaskuju satub ise seda põhjustamata või mõeldamatutel põhjustel ühte alandusse teise järel. Ebaõnn ja erinevad raskused moodustavad tema elu põhisisu. Talle korraldatakse takerdusi, teda painutatakse sõnadega, kõike, mida ta teeb või tegemata jätab, tõlgendatakse tema kahjuks. Ümbruskond nagu varitseks teda ja ootaks võimalust teda alla suruda ja piinata. Otsides oma kohta selles uues maailmas, jääb ta alaliseks kaotajaks, sest ei oska olla karm ega jultunud.
annaabi.ee 
