See lugu räägib, kuidas kuningas sai endast võitu ning oma suuremeelsuse tõttu suutis loovutada oma armastatu teisele mehele. Enam-vähem kõik need novellid räägivad pattudest ja kuidas nendesse suhtutakse. Autor on kirjeldanud selle aja elu kui elu, mis on täis patte ja pettusi, mis mitte alati ei saa karistatud. Ka mungad ja nunnad ei ole alati süütud jumalateenrid, vaid ka nendel on patte. Kuigi arvatakse, et nemad on kõige süütumad ja alandlikumad jumalasulased on just nemad need kõige suuremad patustajad. See pani mind mõtlema, et kui valelik, liiderlik ja petlik maailm olla võib. Võib-olla tahtiski autor tutvustada meile elu mitte nii ilusat poolt. See paneb mõtlema, et kas ka tänapäeval on maailm selline ja me ei oska seda näha või ei taha seda näha.
lõpplahendus ning Ciesca ikkagi muutub ja saab asjadest aru, kuid ei. Ciesca jäi elulõpuni ülbeks ja upsakaks. Kõikide novellide kokkuvõte ning minu arvamus: Enam-vähem kõik need novellid räägivad pattudest ja kuidas nendesse suhtutakse.Autor on kirjeldanud selle aja elu kui elu, mis on täis patte ja pettusi, mis mitte alati ei saa karistatud.Ka mungad ja nunnad ei ole alati süütud jumalateenrid, vaid ka nendel on patte.Kuigi arvatakse, et nemad on kõige süütumad ja alandlikumad, jumalasulased on just nemad need kõige suuremad patustajad.See pani mind mõtlema, et kui valelik, liiderlik ja petlik maailm olla võib.Võib-olla tahtiski autor tutvustada meile elu mitte nii ilusat poolt.See paneb mõtlema, et kas ka tänapäeval on maailm selline ja me ei oska seda näha või ei taha seda näha.Olen isiklikult teosest hämmingus kuna sisu oli huvitav ja sisukas.
Ma mõtlesin, et kiitus on komplimentide, tunnustuse ja austuse andmine. Ma polnud kunagi märganud, et igasugune rõõm muutub spontaanselt kiituseks. Maailm lausa kajab kiitusest: armastajad kiidavad oma kallimat, lugejad kiidavad oma lemmikkirjanikku, jalutajad kiidavad maastikku; kiidetakse ilma, veine, toite, näitlejaid, autosid, hobuseid, koole, riike, lapsi, mägesid, haruldasi marke või putukaid, mõnikord isegi poliitikuid või teadlasi. Ma polnud kunagi märganud, et kõige alandlikumad, tasakaalukamad ja võimekamad inimesed kiidavad kõige rohkem, samal ajal kui iseäratsejad, rahulolematud ja nurisejad kiidavad kõige vähem. Head kriitikud leiavad midagi kiiduväärset isegi puudustega töödes, halvad kriitikud aga kärbivad pidevalt lugemiskõlblike raamatute nimekirja. Kui just kaalukad asjaolud ei takista, näib kiitus olevat kuuldavaks tehtud sisemine tervis ja seda isegi siis, kui väljendusvormid oskuste puudumise tõttu tahumatute või koguni
annaabi.ee 
