ükskõik, millised ametialasid esindavaid inimesi. Õpetajatel on auväärt töö anda teadmisi edasi ja neil on ka õigus teha seda õppekava piires nii, nagu nemad ise soovivad. Kuid nii õpetaja kui ka õpilased peaksid meeles hoidma, et ka nende ees seisab samasugune inimene, kõigi oma tunnete ja eripäradega. Nii nagu üksi õpetaja ei soovi, et teda tema kolleegiga võrreldaks ning „ühele pulgale pandaks“, nii ka õpilased ei soovi, et neid klassi ees mingit viisi alandataks või võrreldaks, seda eriti arvestases asjaolu, et nendega ühes ruumis viibib rohkelt eakaaslasi. Olen omast kogemusest pannud tähele, et kui minu kontrolltööd või ükskõik, mis teadmistekontrolli on õpetaja klassi ees arvustanud või halvasti kommenteerinud, siis tekib selle õpetaja suhtes mingi teatud ebasümpaatia, ning imelikul kobel ei meeldi eriti ka enam see aine, mida ta õpetab. Eks loomulikult aasta aastalt olen
Juuni 1919)- sõlmiti rahuleping võtjate ja Saksamaa vahel. See sündmus oli Saksamaa jaoks alandav, sest lepingutingimused olid alandavad: · Saksamaa kaotas Sudeedimaa ja moodutati Poola koridor · Keelati omada tanke, raske suurtükke, sõjalaevu, allveelaevu, soomuikeid jne. · Pidid maksma võitjatele reparatsioone · Armee suuruseks võis olla vaid 100.000 vabatahtlikku elukutselist sõdurit Prantsusmaa polnud tingimustega rahul, sest soovis, et sakslasi alandataks ja karistataks veel karmimalt. Karmid ja alandavad lepingutingimused on üks teise maailmasõja algamis põhjustest. Rahvasteliidu loomine(1919)- loodi Pariisi rahukonverentsil(Prantsusmaal), see oli riikide vaheline liit, mille eesmärgiks oli lahendada riikide vahelised tülid diplomaatilisel teel. Peale esimest maailmasõda toimusid Euroopas suured muudatused: · Lagunesid impeeriumid · Tekkisid uued rahvusriigid · Tekkis kommunistide poolt juhitav riik · Nõrgenes Saksamaa
maksab ainult osa (ise ka veidi süüdi, ei pea kaua kohtus käima) ja lõpetatakse omavahelised õigused-kohustused 2) Rikkumise tagajärjel. Nt. müüja on ostjaga kokku leppinud, et annab ostjale mingi asja, ostja maksab mingit hinda. Müüja aga rikub oma kohustust asi on mingite puudustega, ostjal on õigus, et hinda alandataks. Järelikult müüja subjektiivne õigus raha saada muutub tema enda rikkumise tagajärjel. 3) Teise poole kujundusõiguse kasutamise kaudu. Nt. üks pool taganeb lepingust või ütleb lepingu üles, siis ka teise poole subjektiivsed õigused muutuvad. 4) Teise poole poolt vastuõigust kasutades. Nt
maksab ainult osa (ise ka veidi süüdi, ei pea kaua kohtus käima) ja lõpetatakse omavahelised õigused-kohustused 2) Rikkumise tagajärjel. Nt. müüja on ostjaga kokku leppinud, et annab ostjale mingi asja, ostja maksab mingit hinda. Müüja aga rikub oma kohustust – asi on mingite puudustega, ostjal on õigus, et hinda alandataks. Järelikult müüja subjektiivne õigus raha saada muutub tema enda rikkumise tagajärjel. 3) Teise poole kujundusõiguse kasutamise kaudu. Nt. üks pool taganeb lepingust või ütleb lepingu üles, siis ka teise poole subjektiivsed õigused muutuvad. 4) Teise poole poolt vastuõigust kasutades. Nt