kaitsmiseks. Järve pikkus ida-lääne suunas on 4,6 km, laius ligi 1,7 km. Praegu on järve kõrgus merepinnast 69,2 m. Kõige sügavam ehk 11,5 m on järv keskosast kagu pool. Vagula kaldad on madalad, põhja, ida ja lääne pool enamasti liivased, kohati ka kruusased või klibused, lõunas ja kirdenurgas lubimudased. Põhja pool võib leiduda ka turbakallast. Valgalapõhiselt kuulub Vagula järv Ida-Eesti vesikonda ja Peipsi alamvesikonda. Vagula järv kuulub veepoliitika raamdirektiivi järgi keskmise karedusega kihistunud järvede hulka. Fütoplanktoni arvukus Vagula järves oli 2008. aastal madal. Rühmade osas esinesid kõrgeima biomassi väärtusega: maikuus neel- ja ränivetikad, juulis räni- ja sinivetikad, augustis vaguviburvetikad. (Eesti väikejärvede seire 2008) Suurtaimestiku seirel täheldati 2008. aastal 43 liiki makrofüüte, - 28 liiki kaldavee-, 5 liiki ujulehtedega ja 10 liiki veesiseseid taimi
kõige kõrgem Tsirgu müür (17,1 m). Referaadis vaadeldav lõik on ligikaudu 2,5 km pikkune. Materjalidena kasutasin referaadi koostamisel erinevaid materjale Internetist. Suurima osa referaadi koostamisel kasutasin oma välivaatluse andmeid, mille läbiviimiseks kõndisin läbi oma vaadeldava jõelõigu, uurides kaldaäärset taimestikku ning jõe üldpilti. 2. Looduslikud tingimused 2.1 Hüdrograafia Võhandu jõgi kuulub Ida-Eesti vesikonda ja Peipsi alamvesikonda, nagu ka Emajõgi, Piusa jõgi ja Ahja jõgi. Võhandu jõgi kuulub tüüpi II B heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega (PHT 90%-ne väärtus alla 25mgO/l) jõed valgala suurusega >1001000 km2. Joonis 1. Lõuna-Eesti. Võhandu jõgi saab alguse Saverna lähistelt ja suubub Lämmijärve. Vaadeldav jõelõigu läbisin jalgsi mööda põhjapoolset kallast, kuna antud lõigu lõunapoolse kalda keskelt voolab Võru linna poole Koreli oja
Torustiku trass Amme jõe ääres on sügava turbaga alal, läbides Amme jõe allapoole põhja ja Lähte Vasula riigimaantee kahes kohas. Vihmutussüsteemi projektis ja algselt ehitatud teisaldatav alumiiniumtoru ¤ 250 mm ekspluatatsioonis ennast ei õigustanud. Kahe pumbajaama vaheline täitevee torustik koos siibrite süsteemiga on oletatavasti tänaseni säilinud. Undi veehoidla kuulub Ida-Eesti vesikonda ja Peipsi alamvesikonda (joonis 1). Veehoidla pindala on 3,1 hektarit, veepeegli pindala on sama, kuna antud veehoidlas saari ei ole. Järve suurim sügavus on 2,8 meetrit ja keskmine sügavus on 1,7 meetrit. Veehoidla mahutab 31 000 m³ vett. Kaldajoone pikkus on 1238 meeetrit. Valgala ehk veekogu valgla (maa-ala, millelt voolab vesi veekogusse) on pindala on 1,1 km². (http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPKWZOZwtoGgVsmuXuF1ACJgYY7 n4DMe)
sügavuseks kuni 2,5 meetrit (keskmine sügavus on 1,6m, sügavaim koht asub kirdekalda lähedal). Kaldajoone pikkuseks on 6,647 km . Valgala pindala 47,2km². See on kunagine Läänemere osa, mis umbes 2000 aastat tagasi maapinna kerkimise tagajärjel omaette veekoguks eraldus. Järv asub Põhja-Eesti rannikumadalikul Tiskre ja Kakumäe lahe jätkuks olevas vagumuses, vaevalt 3 km kaugusel merest, kuulub Lääne-Eesti vesikondac- Harju alamvesikonda,. Järve põhjas on 2–3 meetri paksune mudakiht. Järv on vaevalt 0,9 m merepinnast kõrgemal. 6 3.3 Geoloogiline ehitus 3.3.1 Aluspõhi Kristalseist kivimeist koosnev aluskorra pealispind asetseb Tallinnas 130-150 m allpool merepinda. Aluskorral lasuvad agu-ja vanaaegkonna meresetted. Aluspõhja kivimite kihid on nõrgalt kallutatud lõuna suunas, keskmiselt 0,3 ... 0,5 m 100 m kohta
annaabi.ee 
