nast moreenid ja kliima on mereline mooreentasandikud; voolavate S1 rk lademe indeks; Kiviõli alamsiluri ladestik, raikküla lade jääsulamisvete setted loopealsed ja Ca. 37 m 700 750 mm
maastikuvaldkonda Hiiumaa maastikurajooni kuuluvad Vormsi, Kassari, ligi 230 peasaare rannikumeres asuvat väikesaart Piirkond: 1116 km² Piirneb :kagus Väinamerega, põhjas ja läänes avamerega Saart eraldab Saaremaast Soela väin ja Vormsist Hari kurk Geoloogiline ehitus Aluskord võib mõnes kohas esineda 15...20 m sügavusel, meteoriidi plahvatuse tagajärel , millega tekkis esialgne rõngassaar Saare aluspõhi koosneb ülemordoviitsiumi ja alamsiluri lubjakivist Hiiumaa pinnakatte koosneb peamiselt moreenist, valdavalt katab seda mereliiv Pinnamood Hiiumaa kõrgeim punkt on Tornimägi(68m) Tahkuna poolsaarel ja läänerannikul on luiteahelikke (Leemeti mäed), Tahkuna ps lisaks ka rannaluiteid Hiiumaa lõuna- ja idaosas leidub madalaid oose (Emmaste ja Männamaa vahel) ja moreentasandikke Eriti tasane on maapind saare kaguosas Käina ümbruses, kus pinnakatte moodustavad moreen ja viirsavi.
mäeeraldisega ligikaudu 2,5 km kaugusel asub Tallinn Tartu maantee ja põhja suunas Mäeküla Koeru maantee. Lähimad elamud asuvad territooriumi kagu-, kirde- ja läänepiirist 350 400 m kaugusel. Kärjääriga piirneval aktiivse reservvaruga alal on põllumaa. Kaevandatava mäeeraldise piirides puuduvad rajatised, mida kaevandamine võib kahjustada (elektriliinid, sidekaablid, vee- või gaasitrassid) 2) Geoloogiline iseloomustus Kavandatud karjääri territooriumil paiknevad Alamsiluri Raikküla lademe Mõhküla ja Imavere kihistud, mis on kaetud Kvarternaarisetete kihiga. Ehituskivi lasund lasub 1,5 -5.7 m paksuse kattekihi all, mille keskmiseks paksuseks on 2,9 m s.h kasvukiht 0,3 m ja kaljukatend 0.6 m. Ülejäänud 2,0 m koosneb munakatega liivsavimoreenist ja karbonaatse rähaga lokaalmoreenist. Kasuliku kihi keskmine paksus on mäeeraldise äärealadel 10 m ja keskosas 6 m, keskmiselt 8 m. Kasuliku kihi väiksem paksus taotleva mäeeraldise keskosas on tingitud
Kesk-Hiiumaa. Praeguse saare umbkaudsed kontuurid kujunesid vaevalt 3000 aasta eest. See maapinna kerkimine jätkub kuni käesoleva ajani, mille tõttu kunagisele rannamaastikule iseloomulikud moodustised esinevad merest kaugel ning isegi hilisemal ajal hiidlaste ehitatud paadisadamad on jäänud kuivale Hiiumaa on osa Lääne-Eesti madalast lubjakivitasandikust, mille keskmine kõrgus on üle merepinna umbes 10 m. Saare aluspõhi koosneb ülemordoviitsiumi ja alamsiluri lubjakivist, pinnakate on suhteliselt paks, valdavalt 10-25 m, aga Kõpu poolsaarel isegi 83 m. I päev Väljasõit Tallinnast on kell 8.00 hommikul Salme kultuurikeskuse eest ning edasi liigutakse Rohuküla sadama poole, kust kell 10.00 väljub praam Hiiumaa poole Heltermaale. Praamisõit kestab ~1,5 tundi. Sadam ehitati Heltermaale 19. sajandi teisel poolel, kui naabruses olev Vahtrepa sadam oli jäänud liialt madalaks. Esimeseks peatuspaigaks on Pühalepa kirik, mille
annaabi.ee 
