See oli mõeldud tehisintellekti uurimiseks ja arendamiseks. Page 7 3.2 PROGRAMMEERIMISKEELTE PÕHITÜÜBID Peamised põhitüübid on: protseduurilised, funktsionaalsed ja objektorienteeritud programmeerimiskeeled. Protseduurilistes programmeerimiskeeltes kirjeldatakse programmeerimiskeeltes tegevused ja nende täitmise kord ja jagatakse need tegevused gruppidesse (alamprogrammideks). Protseduuridest kujunevad omamoodi koodi struktuurid, mida on võimalik korduvalt kasutada. Funktsionaalsetes programmeerimiskeeltes kirjeldatakse kogu lahendus funktsioonide abil. Objektorienteeritud programmeerimiskeeltes teostatakse lahendus klassides (class) kirjeldatud funktsioonide ja andmestruktuuride abil. Igast klassist on võimalik moodustada objekte, millel on mingi hulk omadusi ja/või meetodeid.
See oli mõeldud tehisintellekti uurimiseks ja arendamiseks. Page 7 3.2 PROGRAMMEERIMISKEELTE PÕHITÜÜBID Peamised põhitüübid on: protseduurilised, funktsionaalsed ja objektorienteeritud programmeerimiskeeled. Protseduurilistes programmeerimiskeeltes kirjeldatakse programmeerimiskeeltes tegevused ja nende täitmise kord ja jagatakse need tegevused gruppidesse (alamprogrammideks). Protseduuridest kujunevad omamoodi koodi struktuurid, mida on võimalik korduvalt kasutada. Funktsionaalsetes programmeerimiskeeltes kirjeldatakse kogu lahendus funktsioonide abil. Objektorienteeritud programmeerimiskeeltes teostatakse lahendus klassides (class) kirjeldatud funktsioonide ja andmestruktuuride abil. Igast klassist on võimalik moodustada objekte, millel on mingi hulk omadusi ja/või meetodeid.
1958 loodi Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis keel LISP (LISt Processing). See oli mõeldud tehisintellekti uurimiseks ja arendamiseks. 3.2 PROGRAMMEERIMISKEELTE PÕHITÜÜBID Peamised põhitüübid on: protseduurilised, funktsionaalsed ja objektorienteeritud programmeerimiskeeled. Protseduurilistes programmeerimiskeeltes kirjeldatakse programmeerimiskeeltes tegevused ja nende täitmise kord ja jagatakse need tegevused gruppidesse (alamprogrammideks). Protseduuridest kujunevad omamoodi koodi struktuurid, mida on võimalik korduvalt kasutada. Funktsionaalsetes programmeerimiskeeltes kirjeldatakse kogu lahendus funktsioonide abil. Objektorienteeritud programmeerimiskeeltes teostatakse lahendus klassides (class) kirjeldatud funktsioonide ja andmestruktuuride abil. Igast klassist on võimalik moodustada objekte, millel on mingi hulk omadusi ja/või meetodeid. Omadused on väärtused, mida objekt suudab hoida ja mis
arvutis üksikute käskude kaupa. vajalikku infot. Siinis edastatakse abil. Teheteks mitmebitiste Keerukamad programmid andmeid mõlemas suunas. kahendarvudega kasut. ka jagunevad alamprogrammideks, Siinidraiver- element, mis vastava bittide arvuga ALU-sid. mida arvuti võib ühe programmi eraldab mingi seadme siinist. Mitmebitise ALU saab koostada
korraldab registrite tööd. · Registrid- kasut. tehte tulemite või tehte vahetulemite lühiajaliseks salvestamiseks. Selleks, et tulemid oleksid kiiresti saadaval järgmisteks teheteks. 16. PROGRAMM-KÄSK-MIKROPROGRAMM-MIKROKÄSK. Programm on mingi tegevuse formaliseeritud eeskiri. Programm koosneb üksikutest instruktsioonidest, mida nimet. käskudeks. Programmi täidetakse arvutis üksikute käskude kaupa. Keerukamad programmid jagunevad alamprogrammideks, mida arvuti võib ühe programmi jooksul täita korduvalt. Käsk on mikroprogramm, mis koosneb mikrooperatsioonidest. Ühele käsule vastab mikroprogramm. Käsukood määrab mikroprogrammi. Mikroprogramm koosneb mikrokäskudest. Mikrokäsk on elementaartegevus, mis täidetakse operatsiooniautomaadis. 17. JUHTAUTOMAAT (abstraktne, Mealy, Moore). * abstraktne automaat- automaati vaadeldakse kui musta kasti A, tema sisend- ja väljundsignaale aga kui tähestiku tähti
koostamiseks. Keel määrab kindlad reeglid programmi võimaliku struktuuri, selle komponentide ning töödeldavate andmete ja objektide jaoks. Programm koosneb tavaliselt mitmest suhteliselt sõltumatust osast ehk programmiüksusest. Keeled nimetavad neid mitmeti ja programmiüksustel võib olla erinev struktuur ja töökorraldus. Samas keeles võib kasutata erinevat tüüpi üksusi. Visual Basicu programmide baasüksusi nimetatakse protseduurideks, mis jagunevad alamprogrammideks ja funktsioonideks. Programmid ja protseduurid koosnevad korraldustest ehk lausetest. Lausete abil määratakse vajalikud tegevused ja nende täitmise järjekord, esitatakse programmi ja protseduuride struktuur, kirjeldatakse andmed jm. Igas programmeerimiskeeles on fikseeritud hulk kindla funktsionaalsusega (otstarbega) lausetüüpe. Iga laustüübi jaoks on keele spetsifikatsiooniga määratletud kaks põhiasja: · struktuur ja komponendid ehk lause süntaks ja
iseärasuseks on see, et programmi käsud ja arvutusteks vajalikud andmed paiknevad ühises mälus ning protsessor kasutab neid ühel ja samal viisil. Sõltuvalt programmist võib arvuti ise muuta käskude täitmise järjekorda. Programm on mingi tegevuse formaliseeritud eeskiri. Programm koosneb üksikutest instruktsioonidest, mida nimetatakse käskudeks. Programmi täidetakse arvutis üksikute käskude kaupa. Keerukamad programmid jagunevad alamprogrammideks, mida arvuti võib ühe programmi jooksul täita korduvalt. 71 2.1.2. Arvuti põhiplokid ja siinid Mikroprotsessorite ja arvutite ehitus sõltub sellest, kuidas nende eri osad: ALU, registrid, mälu, sisend-väljundliidesed jms on ühendatud tervikuks. Juhtseadme protsessori, mälu ja sisend-väljundliideste vahel kasutatakse ühenduseks siine (bus). Sõna bus tähendab inglise
plaadikogu kujunemist ja kontsertide külastamist. 5. Motoorsed oskused Mõnikord on õppimise tulemuseks ainult liigutused, mis koosnevad hästi koordineeritud ja ajastatud lihastööst. Neid nimetatakse motoorseteks oskusteks. Mõned motoorsed oskused võivad olla väga "mahukad", koosnedes arvukatest üksteisele järgnevatest protseduuridest. Protseduurid omakorda võivad olla lihtsad või keerukad ning neid võib nimetada täidesaatvateks alamprogrammideks. Iga protseduuri võib õppida iseseisvalt ja need hiljem terviklikuks liigutuseks koondada. Motoorse oskuse õppimine seisneb soorituse sujuvuse ja täpse ajastatuse saavutamise nimel tehtavas lihasliigutuste kordamises. Alamprogrammile vastab osaoskus ja tervikliigutusele tervikoskus. Motoorse oskuse näiteiks võivad olla häälikute hääldamine ning tähtede kirjutamine, autojuhtimine vms. Õpitulemused on need eesmärgid, mida õppimisega tuleb saavutada
annaabi.ee 
