Koostasid:Teele Kants Liisi Tamela Asustati 1994 a. Veebruaris 1995 a. sõlmiti leping Keskkonnaministeeriumiga 1997 a. alates rahvusvahelise tähtsusega märgala 2006 a. moodustati Riiklik Looduskaitsekeskus 11 juuni 2007 a. Kirna õppekeskuse pidulik avamine AlamPedja metsad katavad üle poole kaitseala pindalast .(kask,harilik mänd ja sanglepp). Siinsetes metsades on seni leitud 28 põlismetsa tunnusliiki. Leidub haruldasi samblaliike ning on rikkalik putukafauna. AlamPedja metsades leiavad pesapaiga haruldased kotkad ning rähnid. sood katavad umbes kolm neljandikku Kõige suurema pinna hõlmavad rabad (ulatuslikumad: Põltsamaa ja Laeva raba) seejärel siirdesood ning madalsood Rabasaari ja laukaid
ületa kuut meetrit) ning teisi veealasid olenemata sellest, kas need on alalised või ajutised, seisu, voolu, mage, riim või soolaseveelised. Konventsiooniga on tänaseks liitunud 158 osapoolt, teiste hulgas ka Eesti (1993. aastal), ja rahvusvaheliste märgalade nimekirjas on 1828 ala kogupindalaga 169 000 000 hektari.Konventsiooni rakendamise peamine eeldus on alade kaitsekorralduskavade koostamine. Praeguseks on kaitsekorralduskavad olemas Matsalu ja AlamPedja looduskaitsealadel ning Soomaa rahvuspargil.Kuna Eestis on Ramsari konventsiooni nõuetele vastavaid väärtuslikke märgalasid tunduvalt rohkem kui seni kaitse alla võetud, siis ootavad oma järge rahvusvahelise tähtsusega märgaladena veel 14 ala, teiste hulgas Puhatu soostik, Haapsalu Tagalaht koos Noarootsi jäänukjärvedega, Väike Väin, Agusalu soostik ja Häädemeeste rannaniidud.
Põder on ilus loom. Kohtumine võimsa põdraga metsaserval on elamus igaühele. Põdra jälg Põdra jälgi polegi meil kellegi teisega segamini ajada. Täiskasvanud loomal on need 12...16 sentimeetrit pikad. Esijalgade jäljendites paistavad sõrgatsite jäljendid. Rahulikult kõndides on sammu pikkuseks poolteist kuni kaks meetrit. Noorloomade jälje suurus ja sammupikkus on vähemad kohe selge kes on läinud. Põdrarada sookaasikus. Ristsaare, AlamPedja. Tagajalg astub peaaegu esijala jälge või jääb veidi tahapoole. Sageli veetakse sõraotstega lumele kaksiktiip, aga selle joonise säilimine oleneb juba lumest. Sügavas lumes põder eriti jalgu ei tõsta, siis näeme ,,kõnnivagu". Pabulad Põdra ekskremendid. Pabulatest sammuti. Kaks kolm sentimeetrit pikad ja kuni paar laiad. Vahel on pabulad ümaramad, aga see oleneb toidust ning indiviidist. Talvistes pabulates on
Alusta kõige problemaatilisemast. Näljahäda, maailma taandareng, linnastumine, haiguste levik, mullastiku vaesumine, loodusvarade hävimine, keskkonnareostus jne. 16. Kirjelda Eesti keskkonnaprobleeme. Prügimäed, veereostus, liikide hävimine, hapestumine. 17. Oska nimetada Eestis asuvaid maastikukaitsealasid, looduskaitsealasid ja rahvusparke. Rahvuspargid: Lahemaa, Vilsandi, Soomaa, Matsalu, Karula. Loodukaitsealad: Endla, AlamPedja, Nigula. Maastikukaitsealad: Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala, Haanja looduspark. 18. Oska nimetada Eesti kaitsealuseid taime ja loomaliike ning nende kaitsekategooriaid. Vesilobeelia II kategooria, arukäpp III kategooria. Euroopa naarits I kategooria, madukotkas I kategooria, siniraag I kategooria. 19. Oska nimetada mõnda kaitsealust üksikobjekti Eestis. TammeLauri tamm, Ehalkivi, Treppoja astangud, Uhaku karstiala. 20. Mis on säästev areng?
Lamminiidud omavad tähtsust nii Eesti traditsioonilise külakultuuri säilitamisel kui ka looduskaitse seisukohalt. Lamminiidud on tüüpiliseks pesitsuspaigaks sellistele haruldastele linnuliikidele nagu rohunepp ja musttoonekurg. Eesti suurimad lamminiidud asuvad Matsalu ja AlamPedja looduskaitsealadel. 5. PUISNIIDUD 5.1 Iseloomustus Puisniidud on regulaarselt niidetava rohustuga hõredad looduslikud puistud. Väljanägemiselt ja ökoloogilistelt tingimustelt sarnanevad puisniidud parkidele, ent puisniidud on tunduvalt vanemad ja tekkinud algselt looduslikest kooslustest. Puisniidud olid eriti iseloomulikud Läänemeremaadele, eeskätt Eestile, LõunaSoomele ja Rootsile. Vähem ja ebatüüpilisi puisniite leidus Norras, Taanis, Saksamaal ja KeskEuroopa mägedes
aastate lõpuks 40%. Ühe elaniku kohta arvutatava metsamaa pindalalt jääb Eesti Euroopas maha vaid Skandinaaviamaadest ja Venemaast. Praegu loetakse Eesti metsasuseks koguni 51,5%, seega on metsamaa pindala umbes 2,25 miljonit ha. Läbi ajaloo on metsasemad piirkonnad olnud ja on ka praegu Hiiumaa, Pärnumaa madalikud,Kõrvemaa ja Alutaguse. Rohkem metsa leidub paiguti ka Loode-Eestis ning suuremate Emajõe vesikonnas olevate soode ümbruses (AlamPedja looduskaitseala, Emajõe Suursoo). Fragmenteerunud, kuid pärandkultuurmaastikusse kuuluvate puisniitude, puiskarjamaade ja loopealsete-sarapikega vahelduvaid metsi on Saaremaal, Läänemaal, PõhjaPärnumaal ja paiguti Harjumaal ning LääneVirumaal. Viimaste aastate intensiivistunud metsamajanduse oludes on eriti kannatanud Põlva-, Võru- ja Viljandimaa metsad, kus traditsiooniliselt on olnud palju hajakülasid ning seega ka talumetsi
annaabi.ee 
