mitu teineteist välistavat omadust. Näiteks valgust võib uurida nii, nagu see koosneks osakestest, ja nii, nagu see oleks laine – omadused, mis pealtnäha tunduvad teineteist välistavat. 1926 pälvis Bohr Franklini medali. II maailmasõja ajal aitas Bohr leida juudi rahvusest teadlastele tööd, et päästa neid holokaustist. Tal endal õnnestus Taanist 1943. aasta sptembris Rootsija Suurbritannia kaudu USA-sse põgeneda. USA-s New Mexicos Los Alamoses hakkas ta töötama tuumapommi kallal Manhattani projektis, kuid selle pommi potentsiaalne hävitusvõime kohutas teda niivõrd, et ülejäänud osa elust pühendas ta tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise propageerimisele. 1957 pälvis Bohr esimesena auhinnaAatomid rahu eest (viimasena pälvis selle tema poeg Aage). 1954 aitas Bohr asutada Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni, mis on suunatud tuumaenergia rahumeelsele kasutamisele. 1947 pälvis Bohr Elevandi ordeni
5. Sõjaväes 6. Sidetehnika - valguskaablid 7. Mõõteseadmetes - maamõõtmine 8. Valveseadmetes Eestlaste osa laserite leiutamisel Maailmas on kolm arvestatavat eksimeerlasereid tootvat maad USA, Saksamaa ja Eesti. Eestis valmistatud lasereid võib kohata üle maakera, neid on meilt ostnud Ameerika, Jaapan, Hiina, aga ka sellised nagu Indoneesia. USA-s kasutatakse Eesti lasereid sellistes kohtades, nagu kosmoseagentuur NASA, tuumauuringute uurimiskeskus Los Alamoses (kus leiutati tuumapomm), "tähesõdadega" seotud AMES Laboratory's, USA mere- ja õhujõududes ja mujalgi. Laserit valmistades tuleb sageli arvestada ka tellijate erisoovidega allveelaevades kasutatavatel ei tohi laser sisaldada põlevaid osi või näiteks Jaapani jaoks tuli teha aparaadi korpus musta värvi. Enamik Eestis valmistatud eksimeerlasereist on eksporditud silmaoperatsiooniseadmete jaoks. Eesti laseri eelis on
oleks mitu teineteist välistavat omadust. Näiteks valgust võib uurida nii, nagu see koosneks osakestest, ja nii, nagu see oleks laine omadused, mis pealtnäha tunduvad teineteist välistavat. 1926 pälvis Bohr Franklini medali. II maailmasõja ajal aitas Bohr leida juudi rahvusest teadlastele tööd, et päästa neid holokaustist. Tal endal õnnestus Taanist 1943. aasta sptembris Rootsi ja Suurbritannia kaudu USA-sse põgeneda. USA-s New Mexicos Los Alamoses hakkas ta töötama tuumapommi kallal Manhattani projektis, kuid selle pommi potentsiaalne hävitusvõime kohutas teda niivõrd, et ülejäänud osa elust pühendas ta tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise propageerimisele. 1957 pälvis Bohr esimesena auhinna Aatomid rahu eest (viimasena pälvis selle tema poeg Aage). 1954 aitas Bohr asutada Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni, mis on suunatud tuumaenergia rahumeelsele kasutamisele. Niels Bohri vapp 1947 pälvis Bohr Elevandi ordeni
Aastal 1934 patenteeris Leo Szilard aatomipommi. Kolumbia ülikool korraldas aastal 1939 esimese tuumareaktsiooni. 1.2.Manhattani Projekt Manhattani projekt oli Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi ning Kanada projekt arendamaks välja tuumarelvi. Projekt toimus aastail 1942-1946 ning seda korraldas Ameerika Ühendriikide armee inseneride korpus. Projekt toimus 30. kohas läbi liikmesriikide, kuid põhiliselt siiski Hanfordis, Oak Ridgeis ning Los Alamoses. Liikmesriikide teadlased töötasid välja nii pluutooniumi kui ka uraani baasil töötavaid pomme. Pomm, mis visati Hiroshimale hüüdnimega "Little Boy" kasutas uraani isotoopi U-235. Pomm mida katsetati New Mexicos ning visati Nagasakile hüüdnimega ,,Fat Man" kasutas pluutoniumi. Hiroshimale ning Nagasakile visatud tuumapommid tapsid rohkem kui 220 000 inimest. 1.3.Nõukogude Liidu tuumarelvastus
Tööstuslaseritega lubatakse töötada seadme ohtlikkuse kohaselt sisustatud ruumis, silmade katseks seadmed blokeeritakse või kasutatakse kaitseprille (-maski); välioludes tõkestatakse kiirgust ekraanidega. 8 Eestlaste osa laserite leiutamises Maailmas on kolm arvestatavat eksimeerlasereid tootvat maad USA, Saksamaa ja Eesti. Eesti lasereid kasutatakse sellistes kohtades nagu kosmoseagentuur NASA, tuumauuringute uurimiskeskus Los Alamoses (kus leiutati tuumapomm), "tähesõdadega" seotud AMES Laboratory's, USA mere- ja õhujõududes ja mujalgi. Enamik Eestis valmistatud eksimeerlasereist on eksporditud silmaoperatsiooniseadmete jaoks. Eesti laseri eelis on tema kergus vaid 13 kg , mistõttu kogu operatsiooniseade kaalub ainult 90 kg ja on seega hõlpsasti teisaldatav-kasutatav. Samas on meie laserseadmed väga töökindlad. Tartus oleva erilise vaakumseade abil saab kõige erinevamatest ainetest ehitada kõige
natsionaalsotsialistlikul Saksamaal ja Saksamaa poolt okupeeritud või liidendatud aladel aastatel 1933 1945. Antisemitism - on juutide vihkamine või eelarvamused juutide suhtes. J. Robert Oppenheimer - (22. aprill 1904 18. veebruar 1967) oli ameerika tuumafüüsik. Teda tuntakse ka aatompommi isana. Tema juhtis Manhattani projekti teaduslikku osa, mille käigus 16. juulil 1945 lõhati New Mexico osariigis Los Alamoses maailma esimene tuumaseadeldis (Trinity katse). Manhattani projekt - oli Teise maailmasõja aegne Ameerika Ühendriikide valitsuse projekt eesmärgiga luua esimene Ühendriikide aatomipomm. Projekti alguseks loetakse 1938. aastat, kui Ameerika Ühendriikide valitsus alustas eeltöid, koondades seni eraldi tegutsenud programmid. Aastal 1942 koondati seni mitmes kohas töötanud grupid ametlikult nimetuse "Manhattani projekt" alla Los Alamose linnakesse New Mexicos. Ametlikult juhtis projekti
laseri valgusenergiat. Laserist väljuva kiire võimsus sõltub pumpamislambist. Laseri käivitab optiline pumpamine. Eestlaste osa laserite leiutamises Maailmas on kolm arvestatavat eksimeerlasereid tootvat maad USA, Saksamaa ja Eesti. Eestis valmistatud lasereid võib kohata üle maakera, neid on meilt ostnud Ameerika, Jaapan, Hiina, aga ka sellised nagu Indoneesia. USA-s kasutatakse Eesti lasereid sellistes kohtades, nagu kosmoseagentuur NASA, tuumauuringute uurimiskeskus Los Alamoses (kus leiutati tuumapomm), "tähesõdadega" seotud AMES Laboratory's, USA mere- ja õhujõududes ja mujalgi. Laserit valmistades tuleb sageli arvestada ka tellijate erisoovidega allveelaevades kasutatavatel ei tohi laser sisaldada põlevaid osi või näiteks Jaapani jaoks tuli teha aparaadi korpus musta värvi. Enamik Eestis valmistatud eksimeerlasereist on eksporditud silmaoperatsiooniseadmete jaoks. Eesti laseri eelis on tema kergus vaid 13 kg , mistõttu kogu operatsiooniseade
annaabi.ee 
