18 m.Kivimiliselt koosneb setend peeneteralisest tsementeerunud liivakivist ja rohekashallist aleuroliidist ning aleuroliitsavist. Lükati kihistu poolsaarel ei paljandu ent Põlluküla puuraugu andmetel on kihi paksus u 12 m. Lontova lademes samanimeline kihistu poolsaarel ei paljandu, küll aga mujal ümbruses on setendi paksuseks määratud 66 – 77 m. Kivimiliselt sisaldavad aleouriidikat savi ja liivakivi. Alamordoviitsiumist on esindatud Pakerordi( tumepruun argilliit), Varangu (kivimites sisaldub aleuroliit ja glaukoniit. Lade esineb nii kirde – ja loodekalda paljandites ), Latropi (glaukoniitlubjakivi), Volhovi (detriit – ja glaukoniitlubjakivi) ja Kunda (lubjakivi kukersiidiga) lademed. Keskordoviitsiumi esindavad Aseri lade (pruuniteralised raudooiididega lubjakivid), Lasnamäe lade (pruunikasshallid dolomiidid),Uhaku lade (hele – kuni
(ajajärkudeks), lademeteks (igadeks) ja vööndideks (väldeteks). 39. Aegkond ehk ladekond on jagunenud: uusaegkond e. kainosoikum, keskkaegkond e. mesosoikum, vanaaegkond e. paleosoikum, aguaegkond e. proterosoikum ja ürgaegkond e. arhaikum. 40. Kambrium koosneb ülem-, kesk- ja alamkambriumist. Toimus vetikate ka bakterite areng ning primitiivsete maismaataimede ilmumine. (542-488 mln a. tagasi) 41. Ordoviitsium koosneb ülem-, kesk- ja alamordoviitsiumist. Orgaaniline maailm ei arenenud. (488- 444 mln a. tagasi) 42. Silur koosneb ülem- ja alamsilurist. Ilmusid rüükalad. Toimus primitiivsete maismaataimede edasine areng. Esinesid peajalgsed ja korallid. (444-416 mln a. tagasi) 43. Devon koosneb ülem-, kesk- ja alamdevonist. Rüükalade areng. Kahepaiksete, putukate, osjade, sõnajalgade ilmumine. (416-359 mln a. tagasi) 44. Kvaternaar kainosoikumi kõige noorem ajastu. Ajastu algul ilmub inimene, nüüdisaegne
(ajajärkudeks), lademeteks (igadeks) ja vööndideks (väldeteks). 39. Aegkond – ehk ladekond on jagunenud: uusaegkond e. kainosoikum, keskkaegkond e. mesosoikum, vanaaegkond e. paleosoikum, aguaegkond e. proterosoikum ja ürgaegkond e. arhaikum. 40. Kambrium – koosneb ülem-, kesk- ja alamkambriumist. Toimus vetikate ka bakterite areng ning primitiivsete maismaataimede ilmumine. (542-488 mln a. tagasi) 41. Ordoviitsium – koosneb ülem-, kesk- ja alamordoviitsiumist. Orgaaniline maailm ei arenenud. (488- 444 mln a. tagasi) 42. Silur – koosneb ülem- ja alamsilurist. Ilmusid rüükalad. Toimus primitiivsete maismaataimede edasine areng. Esinesid peajalgsed ja korallid. (444-416 mln a. tagasi) 43. Devon – koosneb ülem-, kesk- ja alamdevonist. Rüükalade areng. Kahepaiksete, putukate, osjade, sõnajalgade ilmumine. (416-359 mln a. tagasi) 44. Kvaternaar – kainosoikumi kõige noorem ajastu
annaabi.ee 
