nuhtlusseadustik. 1903 uus nuhtlusseadustik. Eraõiguses oli plaanis luua 5 köiteline seaduste kogu Eesti aladel. 1846 I köide kohalike ametiasutuste korraldused. II köide aadlik, linnakodanikke, vaimulikku käsitlev seadusandlus. III köide tsiviil ja eraõiguse normistik. 22. Kohtukorraldus veneaegses Eestis. 1889.a kohtureform. Eestimaal oli kõrgemaks instantsiks Eestimaa Ülemmaakohus, mille kompetentsi kuulus tähtsamate tsiviil- ja kriminaalasjade arutamine. Järgnes Eestimaa Alammaakohus. Järgnesid meeskohtunikud, adrakohtunikud. Liivimaal oli kõrgemaks instantsiks Liivimaa õuekohus, hiljem tuli asemele Riia maakohus. Järgnesid korrakohtunikud. Saaremaal oli peale meeskohtunike ka adrakohtunikud. Apellatsiooni kohtuks oli Liivimaa õuekohus. 1889- kohtu ja talurahva asutuste reform Venemaal. See asendas Eestimaal Rootsi-aegse kohtukorralduse. Väiksemaid süü- ja nõudeasju hakkasid arutama I astme rahukohtud. Eestis oli 34 rahukohtu jaoskonda.
Domineerivalt on seisuslik kohtukorraldus aadli käes. Aadel mõistab seisus ka teiste seisuste üle (talupojad, vaimulikkond). Aadli omavalitsus seisnes selles, et kohtusüsteem oli nende käes. Samuti ka nn politseiline kontroll, järelvalve olid rüütelkondade käes. Oma maa teenistuses olemine oli auasjaks. Finantskompensatsiooni sealt reeglina ei otsitud. Liivi-, Eesti- ja Soomemaa justiitskolleegium Eestimaal ülemmaakohus Liivimaal õuekohus Alammaakohus Liivimaal maakohtud Eestimaal meeskohtud (Vasallikohtud) Liivimaal maakohtud Adrakohtud Sillakohtud Täpselt ei ole teada, millal esimesi kordi koos käidi. Lihtsam on paika panna Liivimaa maakohtu teket Rootsi riigi poolt korraldatud. 18. sajandisse tuleb Liivimaa maakohus. Kohtuid oli nii palju, kui oli maakondi/kreise Eestimaal 4, Liivimaa
teha( Alutagusele üks+ järva ja virumaa eraldada.)Tahtis aadlivalitsuse alt ära tuua, kohtud oleksid hakanud saama riigilt palka, kuningas tahtis et nad mõistaks kohut rootsi õiguste alusel. Ei õnnestunud aadlike privieegide tõttu. Meeskohtute kompetents siiski suureneb. Üks saavutusi, mis kuningal oli mõttes oli see, et tp ei võinud mõisates kohut mõista, nende kriminaalasjad tuli viia meeskohtute pädevusse. 3)III Alammaakohus, moodustatakse 1617. Luuakse ülemmaakohtu poolt et oma mahtu vähendaks. Väiksemad hagid,mis jäävad alla 200 riigitaalri. President, 3 vasallikohtunikku, 2 assessorit. 4) Ülemmaakohus, nim ka rüütlikohtuks. Kohtu instantsi algus läheb tagasi Taani võimu per. Ülemmaakohtu moodustasid maanõunike kolleegiumi liikmed. Kui maanõunike töös ei osalenud asehaldur või kuberner, siis siin võis ta tegutseda, siin pidi kohal olema
annaabi.ee 
