17 Rudolf Põldmäe. Fr. R. Kreutzwald ja vennastekogudus. Keel ja Kirjandus (7), Tallinn 1958, 405. polnud lubatud ja kõik koguduseliikmed pidid kaasa laulma. Tänu hernhuutlastele muutus lauluharrastus elavamaks ka luteri kogudustes.18 Hernhuutlus kui Eesti kristliku maailmapildi kujundaja Balti kubermangudes valitses 18. sajandil, mil vennastekoguduste liikumine Euroopa maades jõudsalt levima hakkas, saksa ülemseisustele tuginev luterlik protestantism, kuid alamkihtidesse kuuluvad pärisrahvad olid ristiusu poolt veel vallutamata. 19 Rahvas tundis selgelt siinsete kirikhärradega seisuslikku ja hariduslikku vahet, mistõttu ei tekkind vastastikku arusaamist ja usaldust. Aja jooksul süvenes talupoegades hoopis vastumeelsus kiriku ja jumalasõna vastu. Õpetaja abinõud, mis tihti sundusega ja vägivallaga kogudusele peale käisid, olid raha seas vihatud ja tuletasid liialt kupjakeppi meelde. Rahvale sunniti küll
) Pildirüüsted Liivimaal 6. märtsil 1524 toimus pildirüüste Riias, rünnaku alla langes Püha Katariina klooster. Hävitati raamatuid ja visati välja jumalateenistuse vahendid, mis seostusid paavstliku missaga. 16. märtsil hävitati pühapilte, riste ja Neitsi Maarja kujusid. Kirikute rüüstamine Riia kirikutes ei olnud ainult religioossete fanaatikute töö. Sellest võttis osa suur hulk alamkihtidesse kuuluvaid inimesi ja mittesakslasi. Rahumeelsemad linnakodanikud mõistsid märatseva rahvahulga tegevuse hukka, kuid vähe tehti selleks, et ära hoida laastamist, mille käigus hävitati, põletati või tehti teisiti kõlbmatuks altarimaalid, pühapildid, liturgilised raamatud ja missarüüd Peetri ja Jakobi kirikus. 2. aprillil 1524. aastal rünnati frantsiskaanide kloostrit, samuti Püha Katariina kloostrit ja dominiiklaste Püha Johannese kloostrit ning varsti
oli umbes 25 000. Alevite rahvaarv oli üsn kõikuv- paartuhat kuni paarsada. Linnarahavstiku kooseisu muutumine Pikka aega olid domineerinud sakslased, nii oli see 19 sajandi keskpaigani. 19 sajanid teisel poolel jäid sakslased aga juba vähemusse ja eestlased moodustasid enamuse. 1881 aasta rahvaloenduste andmetel eesti ala linnades eestlasi kokku umbes 56%, 1897 aastaks eestlaste osakaal 60% juba. Linnaeestlased kuulusid linnades peamiselt keskkihtidesse ja alamkihtidesse(töölisklass). 19 saj teise poole linneestlaste seas oli oluline fenomen kadakasakslus- tähendas seda, et eestlased püütsid saksastud, see oli prestiizne, nt igapäevaselt üritati saksa keelt rääkida, riietuda vastavalt jne. Seeläbi tekkis ka omapärane saksa keel, sest ei osanud seda õigesti rääkida. 19 sajandi teisel poolel kui eestlaste % kasvas, siis hakkasid eristuma selgelt ka erinevad linneestlaste kihid. 19 saj lõpul hakkasid eestlased juba kanda kinnitama ka
annaabi.ee 
