tõrjuti kõrvale, uued välismaistel eeskujudel loodud tegid aga selget vahet sõjalis-, tsiviil- ja kohtuastmetel. Antud ukaasi olulisemaid punkte oli, et inimese positsiooni ühiskonnas määrab ära tema teenistuaste mitte aga tema sünnipära. Selle punkti algeid võis näha juba Peetri ,,mängupolkudes" Preobranzenskis ja Semjonovskis, kus hoolimata seisusest tuli alustada kõige madalamast astmest. Ühest küljest oli see tabel hea, kuna andis võimaluse alamkihtidel sotsiaalsel redelil üles poole tõusta, suurendades sotsiaalset mobiilsust ning kasvatades ka aadelkonda. Teisest küljest tõi aga aadelkonna vägivaldne tabelisse surumine kaasa põlisaadli ja uusaadli vahelise vastasseisu, mis päädis esimese rahuolematusega uue korra suhtes, sünnitades sellega omakorda vandenõuteooriaid ja valitseja vastast tegevust. Peetrile oli oluline sõjaline võimsus. Pärast muserdavat kaotust 1700. aastal Narva
· Kalvinismi levik, mida üritati maha suruda, millele järgnes ülestõus Hispaania võimu vastu · Pildirüüsteliikumine · Herstog Alba saadeti korda looma Hispaania poolt · Vastati gööside ehk partisanide rünnakuga · Provintsid kuulutavad end Hispaaniast sõltumatuks, 1581 moodustatakse Ühendatud Provintside Vabariik (tuntud suurima provintsi järgi Hollandina) · Hollandi kuldajastu õitses kaubandus, ka alamkihtidel oli kõrge elatustase, tugev Hollandi laevastik, kunstnikud Rubens, Rembrandt PRANTSUSMAA (tugev monarhia, generaalstaadide asemel Notaablite kogu, Pariisi parlament kohus): · Algul reformatsioon ei mõjutanud, kuna kuningal oli õigus nimetada ametisse piiskoppe (Francois I ja paavsti konkordaat) ja abte ning seega ei sõltutud paavstist kuigi palju · Peamiselt levis kalvinism (hugenotid)
alusel. Kodanike omaalgatuslikult ühinemine polnud keelatud Vene seadusega. Tegevust reguleeris 1782. aasta politseiseadus, mille järgi oli neil vaja saada võimudelt tegevusluba, nagu ka trükikodade ja ajalehtede asutamise puhul. Mõned suuremad seltsid nagu "Liivima Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet" nõudis keisri isikliku luba aga väiksemad seltsid nagu lauluseltsid kinnitasid kohalikud võimukandjad. Põlisrahvastest alamkihtidel ja tekkivatel keskkihtidel polnud võimalik astuda saksa seltsidesse. Vabade seltside loomise veendumus oli, et iga kodanik peab aitama kaasa ühiskonna paremaks muutmisele. Valgustusajal tekkinud ühendused, mis põhinesid eneseharimisel ja moraalsel täiustamisel, sobisid hästi baltisakslaste elulaadiga. Suhtuti hubase seltskonnaga ning veetsid aegu raamatukogudes. 19. saj I poolel baltisakslased hakkasid asutama laulu- ja muusikaseltse. Rajati laulukoore.
annaabi.ee 
