alaline liige. See on parlamentaarne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Prantsusmaa on halduslikult jaotatud piirkondadeks, departemangudeks, alamdepartemangudeks, kantoniteks ja kommuunideks. Prantsusmaa administratiivüksused koos ülemeredepartemangudega on: · 22 regiooni · 101 departemangu · 348 alamdepartemangu · 3991 kantonit · 36 664 kommuuni · 3 ülemereterritooriumi Prantsusmaa riigilipp on kasutusel alates 14. juulist 1790. Lipp koosneb kuninga värvist (valge) ja Pariisi värvidest (sinine ja punane). 4 Prantsusmaa lipp NATO lipp 5 Administratiivne jaotus Prantsuse Vabariik on administratiivselt jaotatud 22 regiooniks ja 96 departemanguks,
süsteemide poole. Maakonnavolikogud komplekteeritakse sageli alamalseisvate munitsipaalvõimude esindajatest Prantsusmaa: jaotatud koos nn ülemeredepartemangu-dega (ka: meretagused departemangud) kokku 26 piirkonnaks- ülemdepartemangud, alamdepartemangud- ülemeredepartemangud+ ülemere territooriumid, kantonid, kommuunid. Komuun on territoriaalse korralduse alus, regioon on suurim üksus. Departemangu halduskeskust nimetatakse prefektuuriks. Alamdepartemangu halduskeskus on alamprefektuur. Vastavalt konstitutsioonile territoriaalsed võimuorganid: kommuunid, departemangud. meretagused territooriumid. Need võimuorganid valitsevad end vabalt valitud volikogude kaudu. - Kohalike territoriaalsete kollektiivide süsteem on üles ehitatud vastavalt haldusterritoriaalsele jaotusele. - Riigihalduse tasandil on keskvõimu poolt nimetatavad ametnikud ehk komissaarid, kes
Maakonnavolikogud komplekteeritakse sageli alamalseisvate munitsipaalvõimude esindajatest. 5. Prantsuse Vabariik (kõnes: Prantsusmaa) Pindala: 551 600 km² Rahvaarv: 64 102 000 (2007) Pealinn: Pariis Riigivalitsemise vorm: tugeva presidendivõimuga parlamen-taarne vabariik Riiklik korraldus: jaotatud koos nn ülemeredepartemangu-dega (ka: meretagused departemangud) kokku 26 piirkonnaks ning: 101 departemangu (département, emamaal 96, sh Korsika) 342 alamdepartemangu (arrondissement) 4039 kantonit (canton) 36685 kommuuni e valda (commune) Emamaa piirkondi (région métropolitaine) on koos Vahemeres asuva ja eristaatuses oleva Korsika saarega kokku 22 Ülemeredepartemangud (régions d'outre-mer) on Guadeloupe, Prantsuse Guajaana, Martinique ja Réunion. Departemangu halduskeskust (valitsuse ja prefekti ning valitud ülemnõukogu e conseil général) asukohta nimetatakse prefektuuriks (préfecture).
annaabi.ee 
