risikianalüüsi kõige raskemate tagajärgedeni viivatest võimalikest suurõnnetustest. 1. kohal on suur merereostus Läänemeres Hädaolukord- > 10t naftat meres Küsimus pole, kas see juhtub, vaid millal juhtub Eestit enimmõjutanud reostused 1993.a. Sõitis tanker Kihnu Kopli poolsaare lähistel karile, lekkis 82t masuuti; 1997.a. Õnnetus õppelaevaga Arsamas Süsta tn sadamas, lekkis 34t masuuti; 2000. aasta septembris, kui Muugal seisnud naftatankerist Alambra voolas vette ligi 300 tonni toornaftat; 2006.a. Jaanuaris saastas seni tabamata laev Nõva randu; 2006.a. Kevadel uppus Vaindloo saare lähedal kaubalaev Runner 4, mille tanke seejärel tühjendati 8 kuud, merre sattus siiski enamus kütusest; 31.03.2007 reostus Muuga sadamas (vaakum gaasiõli, 15t); 30.11.2007 reostus Muuga sadamas masuudiga, vette sattus 3 171 tonni. 2007. aastal Eesti vetes 99 merereostuse juhtumit. Neist paarkümmend tuvastati vaatlus-
Nafta Igal aastal satub merre rohkem kui 3 miljonit tonni naftat. 1/3 maailmas tarvitatavast naftast transporditakse ühelt mandrilt teisele meritsi. · 50% - maismaa allikatest (õnnetused jms) · 24% - meretransport (18% lossimine 6% õnnetused) · 13 % atmosfääri kaudu · 10 % looduslikest allikatest · 3% merel puurimine Suurimad naftaõnnetused Läänemerel on olnud: "Antonio Gramsci" 1979, 6000 t; "Globe Asimi" 1981, 10 000 t; "Antonio Gramsci 1987, 570 t; "Alambra" 6.sept. 2000, 500 t Muuga sadamas. Rahvusvahelised katastroofid: Inglise kanalis "Torrey Canyon" 1967, 120 000 t; "Amoco Cadizi" 1978, 230 000 t. Alaska rannikul "Exxon Valdezi" 1989, 400 000 t. Mehhiko lahel nafta puurimisega voolas 10 kuuga merre 400 000 t naftat. Mustal merel "Nassia" märts 1994, 100 000t · 25. oktoobril 1998 puhkes tulekahju Põhjamerel üldotstarbelisel kaubalaeval Pallas.
erinevused päris suured muust euroopast. Araablased seadsid end sisse sajandiks. Nende segunemine teeb omapärase rahva, mistõttu pürenee ps erineb muust euroopast. Rassiliselt tugevad mõjud araablastelt. Maurid e araablased olid andaluusias kõige kauem. Alles 1492 sunniti alles lahkuma. (Am avastamine). Kohanimed jm peegeldavad mauride endisaegset kohalolu. Arhitektuuris kõige enam mõjusid. Moseed. Gordova mosee. Granada kuulus alambra. Sevillas omad mälestusmärgid. Araablased tungisid hips edasi ja jõudsid pariisi alla välja. Karl Suure vanaisa lõi tagasi. Kirjanduses suur teema, kuidas Karl suur võitleb araablastega ja püüab kristlastele hispaaniat tagasi vallutada. Just hispaanias esmakordselt 11 v 12 saj tekib araabia luules esmakordselt stroofi mõista kindel värsiüksus ja riimiskeem, seda enne araabia luules ei olnud. Olid pikad jadada ja värsiridade arv ei olnud piiratud. Hispaania mõjul tekkis see
või nn. pilsiveega (u. 1 milj. tonni). Kuigi Läänemeri, nagu ka paljud teised on nn. keelatud tsoon, kus pilsivett ei tohi merre lasta, juhtub siin igal aastal korduvaid reostusi. Läänemerre satub 50 000 ...100 000 t naftat peamiselt maalt või lekkivatelt laevadelt. Suurimad naftaõnnetused Läänemerel on olnud: "Antonio Gramsci" 1979, 6000 t; "Globe Asimi" 1981, 10 000 t; "Antonio Gramsci 1987, 570 t; "Alambra" 6.sept. 2000, 500 t Muuga sadamas. Rahvusvahelised katastroofid: Inglise kanalis "Torrey Canyon" 1967, 120 000 t; "Amoco Cadizi" 1978, 230 000 t. Alaska rannikul "Exxon Valdezi" 1989, 400 000 t. Mehhiko lahel nafta puurimisega voolas 10 kuuga merre 400 000 t naftat. Veekogude naftareostus kahjustab randade puhkealasid, kalapüüki ja mere-elustikku. Isegi väike naftalaik linnu sulestikus võib linnu hukutada kui ta tuleb maale ja lõpetab toidu otsingud. Vähem kui 200
annaabi.ee 
