vähemalt osa saagist käsitsi. Viinamarjad pressitakse ja pannakse käärima. Selle tulemusena saadav toorvein saavutab suhteliselt madala alkoholisisalduse (7-9% Vol.) ja säilitab krge happelisuse. Konjaki tootmiseks kasutatakse veini kahekordset destilleerimist. Destilleerimisperioodi algus varieerub erinevatel konjakitootjatel aga lppema peab vastavalt seadusele igal aastal 31. märtsi südaööks. Destilleerimisel kasutatakse erilisi unikaalseid mahuteid (alambic Charentaise), mis on tuntud oma nn. luigekaela tttu. Tänapäeval on nende kuumutamine puudega haruldane, peamiselt kasutatakse gaasi vi kütteli. Destilleerimine ise phineb faktil, et vee keemispunkt on krgem kui alkoholi oma. Kahekordse destilleerimise tulemusel saadakse selge läbipaistev vedelik - eaux-de-vie, mille alkoholisisaldus on tavaliselt 67-72% Vol. Peale destilleerimist valatakse vedelik kohe tammepuidust tünnidesse. Tünnid on
Viinamarjad pressitakse ja pannakse käärima. Selle tulemusena saadav toorvein saavutab suhteliselt madala alkoholisisalduse ( 7-9% vol.) ja säilitab kõrge happelisuse. Konjaki tootmiseks kasutatakse veini kahe kordset destilleerimist. Destilleerimis perioodi algus varieerub erinevatel konjakitootjatel aga lõppema peab vastavalt seadusele: igal aastal 31. märtsi südaööks. Destilleerimisel kasutatakse erilisi unikaalseid mahuteid (alambic charentuise), mis on tuntud oma nn. Luigekaela tõttu. Tänapäeval on nende kuumutamine puudega haruldane, peamiselt kasutatakse gaasi või kütteõli. Destilleerimine põhineb faktil, et vee keemispunkt on kõrgem kui alkoholi oma. Kahekordse destilleerimise tulemusel saadakse selge läbipaistev vedelik- eaux- de- vie, mille alkoholisisaldus on tavaliselt 67- 72% vol. Peale destilleerimist valatakse vedelik kohe tammepuidust tünnidesse. Tünnid on valmistatud
*** laagerdunud vähemalt 3 a ***** laagerdunud vähemalt 5 a ******* laagerdunud vähemalt 7 a Private Reserve laagerdunud vähemalt 20 a Armanjak Suurimateks erinevusteks konjaki ja temast sajandi võrra vanema armanjaki tootmisel on: · Destillatsioonimeetod esimest destilleeritakse kaks korda traditsioonilises padadestillaatoris, teist üks kord ning märksa odavamal jätkuvmeetodil kolonndestillaatoris (alambic armagnaçais). Veel kaks-kolmkümmend aastat tagasi oli mobiilne kaherattaline alambic, mis väikese veduri kombel tossas ning vastavalt vajadusele mööda Gaskoonia külateid ringi vuras, kõige levinum. Tänaseks on see asendunud kaasaegsete suuremate statsionaarsete seadmetega. · Piirkond määratluse järgi kuuluvad Cognacist kagu poole jääva Armagnaci kolme kasvuala hulka: Bas Armagnac, Haut Armagnac ning Tenareze, kus viljeldakse nelja erinevat