Keskus Riia. Valitsejaks kindral kuberner. ● Mõlemas kubermangus olid aadlike rüütelkonnad, mis teostasid kohalikku võimu. Kolme aasta tagalt toimusid tähtsate otsuste langetamiseks maapäevad. Jooksvalt lahendasid probleeme maanõunike kolleegiumid. ● 17. sajandi keskpaigaks oli tekkinud Balti maariik (aadlike eesõiguste ja omavalitsus asutuste süsteem), mis püsis 19. sajandi lõpuni. ● Kohtusüsteem koosnes kolmest alamastmest: ○ I alamaste - Adrakohtunikud Eestimaal, sillakohtunikud Liivimaal. Kohtunikud olid mõisnikud. Neil oli politsei ülesanne. ○ II maakonna tasand - Meeskohtud Eesti- ja Saaremaal, Maakohus Liivimaal. Nemad tegelesid talupoegade ja mitteaadlike süüasjadega. ○ III kubermangu tasand - Eesti ülemkohus Tallinnas, Liivimaa õuekohus Tartus. See oli kõrgeim kohus. Arutati kõiki aadlike süüasju
Toomkoolidest kõige pikaajalisemaks kujunes Tallinna Toomkool. Toomkoolide kõige põhilisem eesmärk oli kasvatada inimestest head ja haritud vaimulikud, ent haridust said ka tavalised linnalapsed. Need õppeasutused jagunesid kahte astmesse: trivium (grammatika, retoorika ja dialektika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika). Lihtsama rahva jaoks hakati koole rajama alates 15. sajandist Eesti linnades. Nendeks olid linnakoolid, mis harilikult koosnesid alamastmest, niinimetatud saksa koolist, ent võisid olla ka ülemad astmed osades koolides. Viimaseid nimetati omal ajal ladina kooliks. Talupoegade hulgas oli haridust saanud inimesi väga vähe, praktiliselt üldse mitte. Nemad said oma õpetuse maad mööda ringi rändavate vaimulike käest, kes jutlustasid – koguneti näiteks mingisse kindlasse paika, kuskile avarale platsile enamasti, rahvas vaimuliku ümber, ja kuulati erinevaid tarkusi. Väga tähtsal kohal olid kloostrid
kloostreis, ülikoolides, kauplemisel, diplomaatias jne. 22) Vana-Liivimaa piiskopkondade keskustesse rajati toomkoolid, millest kõige kauem tootas Tallinna Toomkool Keskaeg Toomkoolide eesmärgiks oli tagada haritud vaimulike kuid õpetati ka linnarahva lapsi Esimeses kooliastmes õpetati matikat, retoorikat ja dialektikat, teises aga aritmeetikat, geomeetriat, muusikat ja astronoomiat 15 saj hakati rajama lihtrahva jaoks linnakoole, mis koosnesid alamastmest või olid ka ülemastmega. # Talupoegadest olid koolis käinud väga vahesed Maakohtades olid kultuurivahendajaks kihelkonnapreestrid ja randmungad Eesti oli jagatud kirikukihelkondadeks olid olulised kultuurikolded, eriti paistis silma Tallinna dominiiklaste klooster Kloostrid levitasid teadmisi ja oskusi kaudselt Dominiiklaste ja frantsiskaanide mungad liikusid ringi ja suhtlesid rahvaga. Tsistertslastel aga olid suurepärased saavutused põlluharimises
annaabi.ee 
