Tähtsaks iludetailiks oli ka vöö. Omapärane tähendus on keskajal veel krael. Kallis, kulla ja vääriskividega kaunistatud krae oli ikkagi ainult ehe, mitte rõivaese. Lehvik on kõrge või kuningliku seisuse üldtuntud sümbol. Ka arvati, et lehvik hoidis eemal kurje vaime. Lisaks oli lehvik naiselikkuse ja flirdi sümbol. Ehted: Auahnus, tahtmine silma paista, oma rivaale võita ja neis kadedust tekitada on üheks moe tekitajaks kõrgemates kihtides. Viimase sihiga on tihti alamaile kihtidele koguni ära keelatud kõrgemate kihtide ehete kandmine. Enim kasutatud materjalideks oli kuld, sellest tehti käevõrusid, kaelaehteid ja sõrmuseid. Sõrmused olid staatuse sümbolid, ainult rikas inimene võis lasta oma kujutise kivisse lõigata. Niiskele savile vajutatud pitser võimaldas kindlaks teha eseme omaniku. Õukonna daamid kandsid sõrmedes läikivaid kalleid vääriskividega sõrmuseid. Kusjuures sõrmustega nad ei koonerdanud. Näiteks 14
Kokkulepe 1366 - Ordu pidi Riia linna peapiiskopile tagastama, kuna peapiiskop loobus ülemvõimust Liivimaa ordu suhtes. Kokkulepe oli kompromiss, millega kumbki pool rahul polnud. Peapiiskop saavutas paavsti kaudu lepingu tühistamise. 1397 - Kõige olulisem oli rahu sõlmimine ordu ja Tartu piiskopi vahel. 1) Ordu loobus nõudmisest, et piiskopivasallid peavad osalema sõjakäikudel, 2) Teed ja tänavad peavad olema vabad liikumiseks Tartu piiskopile, tema kirikule ja alamaile, 3) Kedagi ei tohi meelega toetada ega aidata, ei tohi teha kahju Tartu piiskopile, 4) Igavene rahu, kui tuleb tüli siis tuleb see lahendada läbi õiguse, mitte sõdimise kaudu, 5) Ei tohi varanduslikult kahju teha. Tartu piiskop Dietrich Damerowi tegevus- Tartu piiskop Dietrich Damerow ei nõustunud Saksa ordu ülemvõimuga Liivimaal. Orduvastase leeri juhi roll langes Dietrich Damerowile, kes kasutas toetuse otsimiseks ära oma Praha-aegadel loodud sidemeid
mira. . J2» Ta peatus ja lisas: «Kuradi mamsel, too midagi suhu pista!» Pilguks tekkis peaaegu täielik vaikus, mille kestel 1 Märatseva rahva määratu prassing (lad. k.). 2 Millised laulud! Millised pasunad! Millised viisid! Milliseid lõpmatuid meloodiaid siin lauldakse! Helisevad kiidulaulude magusad helid, inglite mahedaimad viisid, imeline ülemlaul (lad. k.). 392 omapuhku kuuldavale tuli mustlaste hertsogi kriiskav hääl, kes oma alamaile õpetas: «Nirgi nimi on Aduine, rebase nimi Sinijalg ehk jHetsahulkur, hundi oma Halljalg ehk Kuldjalg, karu Vanamees ehk Vanaisa. Härjapõlvlase kaabu teeb nähtamatuks ja laseb näha muidu nähtamatuid asju. Kui kärnkonna ristida, tuleb ta punasesse ja musta sametisse riietada, üks kelluke kaela riputada ja teine jalgade külge. Ristiisa peab tal pead hoidma, ristiema tagupoolt. Sidragasum on selle kuradi nimi, kellel võim on tüdrukuid alasti tantsima panna.»