Kartedi katoliikluse taastamist ning 1593 võeti vastu (Uppsala kirikukogu) vastu Augsburgi usutunnistus täielik luterlusega ühinemine. Järgnevates võitlustes tagandati Sigismund ja luterlik reformatsioon oli võitnud. REFORMATSIOON TAANIS · 1524. aastast kerkis esile kirikutegelane Johann Hans Tausen. Põhjus oli võitlus kuningatrooni ümber. 1523 tagandati Kristian II, kes püüdis toetuda linnakodanikele ja alamaadlile. · Uus kuningas Frederik I soosis kõrgaadlit, oli luterluse pooldaja, kuid keelas selle. 1526 sai Tausen õuekaplaniks ja 1527. aastal kuulutati välja südametunnistuse vabadus. Rahvaliikumised lootsid saada lahti kirikukümnisest. · Pärast Frederiku surma toimus Krahvisõda võitis kuninga Kristian III viis läbi luterliku reformatsiooni 1536 kutsus kokku härradepäeva puudusid kirikumehed uus kirikukorraldus ülemvõim kiriku asjades
naisliinis. Tähtsat osa kuningriigi valitsemises etendas Riiginõukogu, millle kooseisus oli juhtiv roll kantsleril. 14 Aeg-ajal kutsuti kokku Riigipäev, mis esindas vaimulikkonda, aadlit, linnakodanikke ja talupoegi. Teravad suhted Poolaga, head Venemaaga. 1611 Kalmari sõda Taaniga. Rootsis ei olnud pärisorjust. Riiginõukogu tähtsus suurenes aastatel, mil monarh oli alaealine. Palju sõltus ka sellest, kas Riigipäev toetas kuningat või ei. Karl IX püüdis tugineda alamaadlile ja linnakodanikele. Gustav II Adolf suutis tõmmata koostööle aadlike kõrgkihi (tugevdas kuningavõimu). Suurt rolli etendas kantsler Oxenstier, kes juhtis ka kuninganna Kristiina eeskostevalitsust pärast Gustav II Adolfi langemist. Karl XI ajal tugevnes järsult kuningavõim. Esialgu oli riigi eesotsas eeskostevalitsus (kuningas oli liiga noor), kuhu kuulusid kõrgaadlikud, kes säilitasid võimu ka Karli täisealiseks saamisel.
Uuenduste periood nii maaharimises, toitumises (oa, läätsede ja herne kasvatamise algus) kui ka kaubanduses. 3Ottot-taastadaantiigikunstikultuuri-maaharimine-toit-kaubandus Franki ehk Saali dünastia valitses Saksa-Roomat 1024-1125. Nende ajal oli keskaegse keisrivõimu kõrgaeg. Liidendasid Saksamaaga Burgundia. Tekkisid tülid keisri ja paavsti vahel, paavstivõimu tugevnemise tõttu. Heinrich IV (valitses 1056-1106)Kuni 1066 valitsesid regendid. Võitles vürtside võimu vastu toetudes alamaadlile, ministeriaalidele ja linnadele. 1075 surus lõlikult maha saksimaa ülestõusu. 1076 ei nõustunud paavsti dekreediga ja kuulutas paavsti tagandatuks. Paavst tagandas Heinrichi ja viskas kirikust välja. Seetõttu langes Heinrichi reputatsioon Saksamaal ning 1077 valisid sakslased uue kuninga. 1777 tegi Heinrich palverännaku paavsti residentsi Canossasse (seisis legendi järgi kolm päeva lumes) ja kahetses pattu. Seejärel kuni 1080 kindlustas ta oma võimu Saksamaal.
annaabi.ee 
