nõupidamistel ja kohtupidamisel jne. Aadel jaotus kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse kuulusid koos kuningaga ka suurfeodaalid: hertsogid, parunid ja krahvid, kelle omanduses või valduses olid suurmaavaldused – hertsogkonnad jne. Alamaadlisse kuulusid peamiselt rüütlid, kelle valduses oli nende endi ja sõjasulaste ülalpidamiseks vajalikud väiksemad maavaldused. Inglismaal nimetati kõrgaadlikke lordideks ja alamaadlikke džentelmenideks Hispaanias grandideks Saksamaal härradeks ja rüütliteks Prantsusmaal paruniteks Suur osa Eesti- ja Liivimaa aadlikest sai aadliseisuse 16.–17. sajandil Poola ja Rootsi kuningatelt. Eestis tegutsenud seisuslikud aadlikorporatsioonid : Kuramaa rüütelkond, Liivimaa rüütelkond, Saaremaa rüütelkond Preisi aadlik Wenzeslaus Hans von Lehwaldt Catharina von Lehwaldt Abašidze Rootsi aadlisuguvõsa
vasall". Sellised mitmeastmelised vasallisuhted valitsesid hierarhias kuningast kuni vasallideta üksikrüütliteni. Aadliseisuses isikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse eesotsas kuningaga kuulusid suurfeodaalid: hertsogid, parunid, krahvid, alamaadlisse põhiliselt rüütlid. Inglismaal nimetati kõrgaadlikke lordideks ja alamaadlikke džentelmenideks. Hispaanias oli kõrgaadlik grand ja alamaadlik hidalgo, Saksamaal vastavalt Herr (härra) ja Ritter (rüütel), Prantsusmaal baron (parun) ja chevalier. Moskva suurvürstiriigi aadelkond koosnes 3 liigist: bojaarid, okolnitšnid ja duumaaadlik. Määratavad duumaadlikud (teenisaadel), osalesid Bojaaride duuma tegevuses; tema komisjonide töös, juhatasid prikaase, täitsid õukondlikke ja sõjaväelisi kohustusi ja määrati ka linnade vojevoodideks.
need oma värvide suure lõkendamisega eriti erutavad ja rahutud. Kuigi El Greco oli enamasti sügavalt süvenenud iseendasse ja oma visioonide maailma, säilitas ta siiski tundlikkuse teda ümbritseva elu suhtes. Seda tõendavad tema portreed ja maastikumaalid. Nimelt oli ta 16. sajandi teise poole üks parimaid ja tunnustatumaid portreemaalijaid Hispaanias. Mitte keegi ei ole nii nagu tema kujutanud hispaania hidalgosid(alamaadlikke) ja vaimulikke, kellel olid maalidel pärani avatud, otsekui tühja pilguga silmad ning piinatud joontega piklikud kahvatud näod, mis tihti mõjuvad isegi kivinenuna, kuid mida siiski näib söövat mingi sisemine tuli. El Greco oli suur kunstnik , kes järgnevatel sajanditel ebaõiglaselt unustusse vajus. Siiski elu Toledo aadli ja munkade seal avaldas tema kunstile mõju: ta müstiline ekstaas muutus kohati õõnsaks paatoseks ja poosiks. Tema arvukate altarimaalide pühakute
annaabi.ee 
