Alaliidu presidendi kohuseid asus täitma Andres Kull ja peasekretäriks sai Tõnis Teesalu. 1995. a. novembris valiti presidendiks Ain Lillepalu. Nii tema kui Tõnis Teesalu jätkavad samades funktsioonides ka täna. Eesti Saalihoki Liit kuulus Eesti Spordi Keskliitu aastast 1994. Eesti Spordi Keskliidu ja Eesti Olümpiakomitee ühinemise tulemusena 2001. a. sügisel on Eesti Saalihoki Liit Eesti Olümpiakomitee liige. Eesti Saalihoki Liit kuulub rahvusvahelisse alaliitu International Floorball Federation täisliikmena aastast 1996. 2003.a. septembris valitud Eesti Saalihoki Liidu juhatusse kuuluvad Ain Lillepalu, Tõnis Teesalu, Meelis Aab, Tõnu Savi, Marko Saksing ja Mikko Iiskonmäki. 2005. a. novembri seisuga on Eesti Saalihoki Liidul (registrikood 80089971) 23 liiget: Tallinna Tehnikaülikooli Spordiklubi (80011466), Spordiklubi Pro Sura (80039594), Maitimi Spordiklubi (80074805), Spordiklubi Aeg (80079205), Nõmme Tenniseklubi
CONMEBOL)), · Okeaania Jalgpallikonföderatsioon (Oceania Football Confederation ehk OFC), · Põhja- ja Kesk-Ameerika ning Kariibi Jalgpalli Konföderatsioon (Confederation of North, Central American and Caribbean Association Football ehk CONCACAF). Jalgpallimaailm on jaotatud kuueks piirkonnaks. Riiklikud jalgpalliliidud kuuluvad nii FIFA-sse kui ka reeglina oma maailmajao alaliitu. 9 5 KOONDISED JA RAHVUSVAHELISED SUURVÕISTLUSED Jalgpallikoondised on iga riigi esindusvõistkonnad, kus reeglina mängivad selle maa parimad mängijad. Koondistel on võimalus pääseda valikmängude kaudu maailmameistrivõistlustele või oma maailmajao meistrivõistlustele. Esimesed maailmameistrivõistlused toimusid 1930. aastal. Finaalturniir peetakse iga nelja aasta tagant.
lõppenud mängu teise lisaaja lõpuks) Määrustevastast ja ebasportlikku käitumist, mis leiab aset lõpusignaali ajal (poolaja või mängu lõpus) (määrustevastast, ebasportlikku või väga ebasportlikku käitumist karistatakse mistahes mängu ajal st. kui see juhtub enne mängu algust või mängu ajal vastavalt rikkumise astmele. või pärast seda,(peale mänguaega ebasportlikku või väga ebasportlikku käitumist ei karistata koheselt vaid selle kohta peab kirjutama raporti vastavasse alaliitu ning karistuse määrab vastav alaliit) karistatakse. Sellisel juhul lõpetab väljakukohtunik mängu alles pärast määratud vabaviske või 7 m karistusviske sooritamist. (vabavise või 7m karistusvise määratakse vaid juhul, kui rikkumine toimub mänguajal ning kui seda ei sooritata mänguaja jooksu, sooritatakse see peale mänguaja lõppemist) MÄNGUAJA PEATAMINE (TIME OUT). Millal ja kui kauaks mänguaeg peatatakse, otsustavad kohtunikud. Mänguaja peatamine on kohustuslik
· Lõuna-Ameerika Jalgpallikonföderatsioon (Confederación Sudamericana de Fútbol ehk CONMEBOL), · Okeaania Jalgpallikonföderatsioon (Oceania Football Confederation ehk OFC), · Põhja- ja Kesk-Ameerika ning Kariibi Jalgpalli Konföderatsioon (Confederation of North, Central American and Caribbean Association Football ehk CONCACAF). Riiklikud jalgpalliliidud kuuluvad nii FIFA-sse kui ka reeglina oma maailmajao alaliitu. Jalgpallikoondised on iga riigi esindusvõistkonnad, kus reeglina mängivad selle maa parimad mängijad. Koondistel on võimalus pääseda valikmängude kaudu maailmameistrivõistlustele või oma maailmajao meistrivõistlustele. Esimesed maailmameistrivõistlused toimusid 1930. aastal. Finaalturniir peetakse iga nelja aasta tagant. Sinna pääsevad alates 1998. aastast 32 riigi koondised. Igal piirkondlik alaliit saab kindel arv kvalifikatsioonikohti. Euroopa meistrivõistlusi peetakse 1960
annaabi.ee 
