Mida teed ise hästi, mida teevad teised paremini? 8. Alamehita - Paljud ettevõtjad värbavad personali parimaks sündmuste arenguks. (Ülevalt alla planeerimine.) Mis on hullem: Raha jääb teenimata, kuna ettevõttel pole võimsust. Töötajad on alakoormatud. Värba vähem ja kui läheb paremini arvesta, et iga riskikapitalist fantaseerib ettevõtjast, kes helistaks ja paluks lisakapitali seetõttu, et müügimaht kasvab plahvatuslikult. Alakoormatuse miinused: Liigne rendipind. Liigne mööbel ja kontoritehnika. Pinged organisatsioonis, kui inimesi tuleb vallandada. Vallandatutele tekitatav kahju. Ülekoormatuse (ajutine) lahendus: Osta töid/teenuseid teistelt ettevõtetelt (va strateegiliselt olulised funktsioonid). 9. Väldi vahendajaid - Hulgi ja jaekaubandusel on muidugi oma roll, kuid kui võimalik, mine neist mööda. Edasimüüjad tahavad rahuldada nõudlust, mitte seda luua
) Tulenevalt palkade ja hindade jäikusest järeldab Keynes, et makromajanduslik tasakaal võib tekkida ka allpool potentsiaalset tootmismahtu, seega ressursside alahõive tingimustes. Erinevalt klassikalisest arusaamast ei teki ka tööpuuduse kõrge ja püsiva taseme juures survet kiireks palkade ja hindade alandamiseks. Seega puudub majandusel kiire iseregulatsioonivõime, nagu väidavad seda klassikalise majandusteooria esindajad. Keynes peab tootmisressursside alakoormatuse peapõhjuseks ebapiisavat kogunõudluse taset. Kogunõudlust kujundavad eelkõige eratarbimisnõudlus, ettevõtete investeeringud ja valitsussektori kulutused. Kuna eratarbimise ja investeeringute kogumaht sõltuvad väga paljude majandussubjektide individuaalsetest otsustest, siis on neid väga raske otseselt mõjutada. Sellest lähtuvalt omistab Keynes väga suurt tähtsust valitsussektori võimele suunata kogunõudluse
Kogunõudlus mõjutab raha hulk ringluses. Hinnataset mõjutab ainult kogunõudlus, sest kogupakkumine on potentsiaalse tootmismahu tasemel. Keynistlik tootmismaht sõltu eelkõige kogunõudlusest. 2. Eelduse valitsuse sekkumise efektiivsusest Klassikaline majandust on võimalik makroökonoomiliselt tasakaalustada valitsussektori kulutuste kujundamise kaudu. Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika olulisus kogunõudluse ja kogupakkumise tasakaalustamisel. Keynes tootmisressursside alakoormatuse peapõhjus on ebapiisav kogunõudlus (see sõltub eratarbimisnõudlusest, ettevõtete investeeringutest ja valitsussektori kulutustest). Eratarbimist ja investeeringuid on raske mõjutada, sellepärast omistatakse valitsussektori võimele majandust suunata kogunõudluse taset (vähendada tööpuudust, suurendada kapitalihõivet) väga suurt tähtsust. Majandust on võimalik makroökonoomiliselt tasakaalustada raha pakkumise kontrollimisega keskpanga vahendusel