Ennastjuhtivaks õppijaks kujunemine algab eneseanalüüsist, st sa ei vaja enam õpetaja, vanema utsitamist, juhid ise enese õppimist, huvi ja tahtmist õppida, mõtled läbi oma pos ja neg. Püstita vaheeesmärke, et saavutada pos elamus. Kuidas toimub õppimine? Esimeses faasis (Kognitiivne faas) identifitseerib õppija oskuse võtmekomponendid ja loob kujutluspildi selle kohta, kuidas toimub oskuse rakendamine tegevuses. St õppur teab, millised on oskuse alakomponendid, kuid ei oska neid kokku panna. Teises faasis (Omandamise faas) seotakse tükid kokku tuginedes harjutamisele/praktiseerimisele ja tagasisidele, et omandada kõige efektiivsemad ja mõjusamad kombinatsioonid. Siin toimub veel aktiivne mõttetegevus (kuidas on kõige õigem osadest tervikut moodustada). Kolmandasse faasi (Autonoomsuse faas) jõuab õppija siis, kui ta on suuteline oskust automaatselt kasutama, kasutades selleks minimaalselt teadlikku tähelepanu
2. Opsonisatsioon > fagotsütoos 3. Kemotaksis, põletikuvastuse induktsioon, patogeenide hävitamine 4. Immuunkompleksidele seondumine muudab need lahustuvaks ja kergesti lagundatavaks- immuunkomplekside koristamine Klassikaline tee- Aktiveerivad immuunkompleksid, mis tekivad antikehade seondumisel märklaudantigeenidega. Antigeenile seondunud pentameerne IgM on parim komplemendi klassikalise tee aktivaator. Esimeses etapis seonduvad erinevad C1 alakomponendid antikeha Fc- osale- viimases toimub antigeeni sidumise järel konformatsiooniline muutus, mis paljastab vastava sidumiskoha C1-le. Järgnevalt liituvad erinevad C1 alakomponendid ja tekkiv C1qr2s2- kompleks lõhustab nii C4 kui ka C2 kaheks aktiivseks alaosaks a ja b. C4b ja C2a moodustavad C3- konvestaasi, mis asub lõikama C3 molekule. Lektiini tee- Komplemendi aktivatsioon lektiinide kaudu sarnaneb klassikalise teega. Erinevuseks on see, et immuunkompleksi asemel
2) autoriteetne lapsevanem on pigem eeskujuks; reeglid räägitakse lapsega läbi selgitatakse, lapse juhendamine. Laps hiljem tugeva enesekontrolliga, sõltumatu, ei karda eksida. 3) ükskõikne ei jälgita last, vähe juhendamist. Lapsed võivad halvasti ja lubamatult käituma hakata. 4) lubav vähe juhendamist, liiga palju vabadust; hoitakse lapse käitumisel silma peal, aga seda ei korrigeerita. Motivatsioon - üldine asjade kogum, mis paneb meid tegutsema ja hoiab tegutsemas Alakomponendid: *vajadus - on puudujääk mõnest vajadusest *motiiv - konkreetne tegutsemise ajend (teadlik või ebateadlik) *eesmärk - erinevate motiivide summa Vajadused: *orgaanilised hoiavad meid tegutsemas(nt uni, nälg) *funktsiooni ja füüsilise aktiivsuse vajadus *sotsiaalsed - vajadus suhtlemise järele *vaimsed (nt et meil võiks ümber olla ilu ja kord; raamatulugemis vajadus) *esteetilised Vajaduse olemasolu motiveerib pingutama, et eesmärgini jõuda, et vajadust rahuldada.
selgitatakse, lapse juhendamine. Laps hiljem tugeva enesekontrolliga, sõltumatu, ei karda eksida. 3) ükskõikne – ei jälgita last, vähe juhendamist. Lapsed võivad halvasti ja lubamatult käituma hakata. 4) lubav – vähe juhendamist, liiga palju vabadust; hoitakse lapse käitumisel silma peal, aga seda ei korrigeerita. Motivatsioon - üldine asjade kogum, mis paneb meid tegutsema ja hoiab tegutsemas Alakomponendid: *vajadus - on puudujääk mõnest vajadusest *motiiv - konkreetne tegutsemise ajend (teadlik või ebateadlik) *eesmärk - erinevate motiivide summa Vajadused: *orgaanilised – hoiavad meid tegutsemas(nt uni, nälg) *funktsiooni ja füüsilise aktiivsuse vajadus *sotsiaalsed - vajadus suhtlemise järele *vaimsed (nt et meil võiks ümber olla ilu ja kord; raamatulugemis vajadus) *esteetilised Vajaduse olemasolu motiveerib pingutama, et eesmärgini jõuda, et vajadust rahuldada.
annaabi.ee 
