●● üldisi plaane toetava tule ja relvade kasutamiseks. b. Ülesanded manööverüksustele. Järgnevates käsupunktides määrake kindlad ülesanded igale käsuliini ele- mendile, mis vastutab teatavate taktikaliste kohustuste täitmise eest. Sa- muti kirjeldage kooskõlastamise ja lahingugruppide üksikasju, mida pole kirjeldatud lahingukoosseisu alajaotuses või mõnes lisas. c. Ülesanded lahingutoetuse üksustele. Looge sellele käsupunktile alajaotused ainult vajadusel. Reastage alajao- tustes lahingutoetuse üksused samas järjekorras, milles nad on lahingu- koosseisus. Kasutage vastavaid alajaotusi ainult nende kindlate ülesannete loetlemiseks, mida lahingutoetuse üksused peavad täitma ja mida pole täp- sustatud või millele pole viidatud mujal. Kui lahingukäsus on vastava teema kohta piisavalt teavet, ärge kirjutage midagi juurde. d. Kooskõlastus juhised. Juhised, mis kehtivad kahele või enamale lahingukoosseisu elemendile.
likul viisil n¨aites 4.1). Siis X ≈ Y , sest leidub bijektiivne kujutus f : X −→ Y , mille korral nii f kui ka f −1 on pide- vad: x f (x) = √ , x ∈ X, 1 + x2 y f −1 (y) = , y ∈ Y. 1 − y2 Hom¨oomorfismide n¨aiteid esitatakse ka j¨argnevates alajao- tustes. ¨ 4.4 Ulesandeid 4.1 Olgu f ja g pidevad kujutused topoloogilisest ruumist X reaalarvude ruumi R ja c ∈ R. Siis saab defineerida kujutused f + g, f g ja cf ruumist X ruumi Y : (f + g)(x) = f (x) + g(x), (f g)(x) = f (x) · g(x), (cf )(x) = c(f (x)) iga x ∈ X korral. N¨aidata, et ka f + g, f g ja cf on pidevad. 4.2 N¨aidata, et lahtiste kujutuste f : X −→ Y ja g : Y −→
Lause 5.2 Olgu T ja T ′ lõigu [a, b] kaks alajaotust, kus T ⊆ T ′ ning T ′ on alajaotusest T saadud p jaotuspunkti lisamisel. Siis 0 6 S (T ) − S (T ′ ) 6 p (M − m) λ (T ) , (5.5) 0 6 s (T ′ ) − s (T ) 6 p (M − m) λ (T ) . (5.6) Tõestus. 1. Vaatleme kõigepealt juhtu, kus p = 1, niisiis saadakse T ′ esialgsest alajao- tusest T = T [x0 , . . . , xn ] ühe jaotuspunkti x′ lisamisel. Kui x′ asub jaotuspunktide xi−1 ja xi vahel, siis alajaotusele T ′ vastav ülemsumma S (T ′ ) on kujul n X ′ S (T ) = Mk ∆xk + Mi1 (x′ − xi−1 ) + Mi2 (xi − x′ ) , k=1
annaabi.ee 
