Terade kujul on oluline tähtsus pinnase mehaanilistele omadustele. Saueosakesed on enamasti plaatja kujuga, harvem nõeljad. See tähendab, et saueosakestel on üks mõõtmetest teistest vähemalt suurusjärgu võrra erinev. Mõõtmete suhted sõltuvad savi mineroloogilisest koostisest (vt. tabel 2.2). 7 Tabel 2.1 Pinnaseosakeste nimetused 1. Fraktsioon 2. Alafraktsioon Osakeste suurus d mm Rahnud >200 Veerised 60 kuni 200 Kruusa jämeterad 20 kuni 60 Kruusaterad Kruusa keskterad 6 kuni 20 Kruusa peenterad 2 kuni 6 Liiva jämeterad 0,6 kuni 2
standardiga, mille registreerimistähiseks Eestis on EVS-EN 1015-1:2004-A1:2007. Tabel 1 7 Pinnaste liigitamine lõimise ehk granulomeetrilise koostise järgi (EVS 1997-12003 Geotehniline projekteerimine 1.osa: Üldeeskirjad) Fraktsioon Alafraktsioon Õppematerjalis Osakeste läbimõõt, mm kasutatav lühend Rahnud R üle 200 Veerised V 60 … 200 Kruusaterad Kruusa jämeterad JKr 20 … 60 Kruusa keskterad KKr 6 … 20
erinevustega osakeste mineroloogilises koostises vi pinnase mehhaaniliste omadustega. Erinevate riikide normides ning standardites on piirid mõnevõrra erinevad sõltuvalt kasutatavast mõõtühikute süsteemist ja ka kohalike pinnaste iseärasustest. Tabelis 2.1 on esitatud osakeste nimetused Eesti normide järgi. Tabel 2.1 Pinnaseosakeste nimetused 3 1. Fraktsioon 2. Alafraktsioon Osakeste suurus d mm Rahnud >200 Veerised 60 kuni 200 Kruusa jämeterad 20 kuni 60 Kruusaterad Kruusa keskterad 6 kuni 20
annaabi.ee 
