Kas me elame täna valgustatud ajal? Kandi filosoofia järgi on valgustus väljumine inimese omasüülisest alaealisuses ning püüdlus alati ja igas olukorras mõelda ise. Valgustus on just kui uuenduslik mõtlemine, mõeldi palju ratsionaalsemalt. Teades, milles üldse valgustus seisneb saame hakkata arutlema, kas ja millal on oleme elanud/elame valgustatud ajal. Kui vaadelda tänast olukorda riigis ja üldse ühiskonnas võime öelda, et jh me elame valgustatud ajastul võrreldes eelnevate ajastutega, kuid seal esineb väga suur aga. Kas polnud
mõrtsuka õigustajad on samasugused. · Abstraktselt mõelda tähendaski muna müüjale näha vaid halba, ilma heata. Abstraktselt mõelda ongi näha mõrvaris seda, et ta on lihtsalt mõrvar. Ei nähta teisi omadusi, näiteks ilusat keha. Ei huvituta põhjustest, miks ta nii tegi. K O S T M I N E K Ü S I M U S E L E : M I S O N VA L G U S T U S ? Immanuel Kant Valgustus see on inimene väljub alaealisest seisundist. Alaealisuses on inimese enda süü, just see, et puudub julgus ise oma aruga mõelda. · Kaks põhilist takistust on laiskus ja argus. Lihtsalt nii on mugavam, et eestkostad otsustavad. · Eestkostjad lasevad tunda, et täiskasvanuks saamine on raske, vaevarikas ja ohtlik. Neile on nii kasulikum. · Inimeste argus iseseisvalt aru kasutada on juba loomuomane. · Vaid vabadust on valgustuseks vaja
Kostmine küsimusele mis on valgustus Nagu ütleb autor: ,,Valgustus on inimese väljumine tema omasüülisest alaealisusest." Kant peab oluliseks, et inimene mõtleks ning avaldaks neid mõtteid avalikult olles otsekohene. Oma teoses ,,Kostmine küsimusele mis on valgustus" arutleb autor selle üle, kuidas rahvas ennast valgustab ning mis on takistusel valgustumisel. Põhjusteks, miks suur osa inimesi kannatab nn omasüülises alaealisuses on laiskus ja argus. Inimesele on kergem ja mugavam kui tema eest on eestkostijad. Nii toob Kant näite inimesest kellel võiks aru asemel olla raamat, südametunnistuse asemel hingekarjane jne. Palju raskem näib olevat ise mõelda, ning alaealisus on harjumuspäraseks saanud. Avaldan siinkohal enda tähelepaneku. Inimesi õpetatakse juba noorest peale järgima seadusi, kuuletuma koolis õpetajale. Meil on alateadvuses teadmine, et peame millelegi või kellelegi kuuletuma. Olen
konkreetset mõtlemist piirama ning inimesest sai oma kinnisidee ohver. · Autori väide, et abstrakstset mõtlemist leidub enam harimatute seas sai kinnitust ka autori elulistest näidetest mõrtsukast ja turunaisest. · Inimene ei suuda kontrollida oma emotsioone ning samuti abstraktset mõtlemist. ,,Kostmine küsimusele: mis on valgustus?" Põhiidee: Inimesed on n.ö. omasüülises alaealisuses, mis tähendab, et neil puudub iseseisev otustamis-ja mõtlemisoskus. Seetõttu lasevad nad ennast võimul ja religioonil masinlikult juhtida. Iseseisva arengu tarbeks on vaja inimestel täielikku vabadust: oma mõituse igas suhtes avalik tarvitus. Kodanikuvabadused ja inimeste mitte keelamine tooksid kaasa inimeste isikliku vaimse kasvu ning seeläbi saaksid rikkamaks ka ühiskond ja valitsus. Vastused küsimustele:
17.-18. sajandit tähistatakse vaimses mõttes valgustusena. I.Kant annab meile valgustuse klassikalise definitsiooni 1783 a.: "Aufkärung ist der Ausgang des Menschen aus seiner selbst versuldeten Unmündigkeit.Unmündigkeit ist das Unvergögen, sich seines Verstandes ohne Leitung eines anderen zu bedienen." - "Valgustus on inimese väljumine tema omasüülisest alaealisusest." "Alaealisus on võimetus kasutada oma aru kellegi teise juhatuseta. Ise ollakse selles alaealisuses süüdi, kui põhjuseks pole aru puudumine, vaid puuduvad otsusekindlus ja mehisus, kasutamaks oma aru kellegi teise juhatuseta." "On nii mugav olla alaealine. Oleks mul aru asemel raamat, südametunnistuse asemel hingekarjane, minu enda asemel kirjutaks mulle eluviise ette arst jne, siis poleks mul tarvis end üldse vaevata." 1740 ütleb üks autoriteetne leksikon: "Filosoof on inimene, kes oma vabaduse-usus asetab end kõrgemale tavakodaniku kohustustest ja kristlikust elust
annaabi.ee 
