· 7. saj. e.m.a. algas kreeklaste kolonisatsioon. Põhjapoolt tulid keldid, segunesid ibeeridega ja kujunesid keltibeerid. · 8- 9 saj. e.m.a. hakati riigis kaevandama rauamaaki ja kasutama rauda. · 1. saj. m.a.j. Lusitania eraldati omaette provintsiks Pürenee poolsaarel. · 1. saj. m.a.j. levisid ladina keel ja rooma kultuur, domineerisid orjanduslikud suhted. · 4. sajandil hakkas mõjule pääsema Hispaanias ristiusk. · 409 a. tungisid Hispaaniasse vandaalid, sueebid ja alaanid, kelle vallutusi soodustas bagaudide ülestõus. · 415 a. tungisid riiki läänegootid. · 429 a. vandaalid ja alaanid suruti läänegootide poolt Lõuna- Aafrikas. · 7. saj. lõpuks oli enamik talupoegasid pärisorjastatud. · 8 .saj. algul sagenesid kokkupõrked araablastega, keda juhtis tolle aja tundud väepealik Tarik ibn Zaid. · 11. sajandil tõrjuti riigist välja araablased ("Reconquista"- ajajärk). Tugevnesid Kastiilia ja Aragoni Kuningriigid. · 11.saj
(föderaatidena) Balkanile jääda. Theodosius I (379 395) valitses esialgu ainult riigi idaosade üle. 381 Konstantinoopoli kirikukogul kuulutas kristluse Rooma riigiusuks. Algas paganausu riiklik tagakiusamine. 394 tõusis kogu Rooma riigi ainuvalitsejaks, ühendades impeeriumi viimast korda ühe keisri võimu alla. 395 riigi jagunemine pärast Theodosiuse surma tema poegade Arkadiose (Ida-Rooma) ja Honoriuse (Lääne-Rooma) vahel osutus lõplikuks. 406 tungisid vandaalid, sueebid ja alaanid üle Reini Galliasse ja sealt edasi Hispaaniasse. 407 tõid roomlased oma väed välja Britanniast, tugevdamaks kaitset Reini piiril. 410 Balkanilt Itaaliasse tunginud läänegoodid Alarichi juhtimisel rüüstasid Roomat. Seejärel hõivasid nad suure osa Galliast ja Hispaaniast. 429 ületasid vandaalid Gibraltari ja seejärel vallutasid Põhja-Aafrika. 435 langes nende kätte Kartaago. Vandaalide laevastik domineeris seejärel Vahemere lääneosas.
István I ja tema järeltulijate valitsemist iseloomustas etniline tolerants. Ungarisse tuli kõige erinevamaid rahvaid, kes asusid elama riigi veel vabadesse osadesse. Aastatuhande vahetusele järgnevatel aastasadadel leidsid siin uue kodu saksid, itaallased, valloonid, mitmed slaavi rahvad, samuti rahvasterändamise järellainetusena saabunud petseneegid, polovetsid (kõptsakid, kumaanid) ja alaanid. Nii on Ungari läbi ajaloo olnud paljurahvuseline maa. Peale I maailmasõda toimunud territoriaalsed muutused tegid Ungari etniliselt ühtlasemaks, tänapäeval on 90% elanikest rahvuselt ungarlased ja räägib emakeelena ungari keelt. Ungaris elas 2011. a seisuga 9 972 000 inimest, rahvastiku tihedus on 109 inimest ruutkilomeetri kohta, elanike keskmine vanus 38,7 aastat. Ungari vähemusrahvused on mustlased, sakslased, slovakid, horvaadid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
