raskendatud tänu uhketele sabadele ning seljauimedele, mistõttu on nad kergesti kättesaadavad uimi närivatele kaladele, nagu näiteks barbused ja mõned tetrad. Isegi tavaliselt rahumeelsed kalad, nagu skalaarid ja Synodontise liigid, võivad hakata neid nokkima. Samuti on isased guppid teineteise vastu agressiivsed emase kohalolekul. Ühes akvaariumis tuleks guppisid hoida parvena, kus ühe isase kohta on vähemalt kaks emast. Väiksed veevahetused on paremad. Vanasti uskusid akvaristid, et vana vesi on kaladele parem. Kuna vana vesi sisaldas palju nitraate ja orgaanilisi ühendeid, siis see kaldus muutuma happelisemaks. Tehes suurema veevahetuse ja lisades tavalise pH tasemega vee, võis tekkida risk, et äkiline pH muutus võib kalad tappa,seetõttu ongi väiksed veevahetused loogilisemad, et kalad ei peaks taluma suurt pH kõikumist. Tänapäeval on siiski jõutud järeldusele, et suurem veevahetus on parem -
vallisneeriad, java moss, echinodorus bleheri, cabomba caroliana ning cryptocoryne wentii. 6. Kokkuvõte Vastus hüpoteesile- jah leiab küll, sest ka kõik eelnev on kirjutatud tuginedes interneti foorumitele, kodus olevatele akvaristika raamatutele ning omaenese praktikale ja teadmistele. Ise akvaristikaga alustades otsisin infot peamiselt internetist. Kõige rohkem olen leidnud kasulikku infot akvarist.ee kodulehelt, mille foorumites osalevad abivalmid ja asjatundlikud akvaristid. Näiteks, kui tahad teada, kas kaks kala sobivad omavahel kokku elama, on parem otsida sobivustabel internetist või küsida nõu foorumist, kui minna loomapoodi seda müüjalt küsima. Olen sageli saanud poodidest kalade või akvaristika kohta valet infot, seega on õigem oma küsimustele vastust otsida internetist või raamatutest. Magevee akvaarium on väga hariv ja hea õppevahend, mõistmaks kuidas elu looduses toimib.
Need on vaid mõned näited. Akvaristikas kujutavad need endast aga vee kõige olulisemaid omadusi. Merevesi saadakse akvaariumi spetsiaalsete soolasegude abil. Nende kohta on võrdlevat materjali palju. Samas tuleb olla järelduste, eriti parima soola, suhtes ettevaatlik. Nagu ikka, pole olemas objektiivset tõde ja eri koolkondade, rühmituste ning isikute omavahelised hõõrumised on sel alal tavalised. Merevee keemiline koostis on looduses suhteliselt paigas ja laias laastus akvaristid püüdlevad selle poole enamasti nii, et võetakse võimalikult puhas mage vesi kuhu lisatakse algselt vajalik kogus aineid ja kuna osa elustiku sealt üht-teist ära tarbib, siis on vaja aegajalt natukene veel midagi juurde lisada. Magevee akvaariumite puhul on ühelt poolt varieeruvus selles osas palju suurem, et maailma eri nurkadest pärit kalad/taimed on pärit väga erineva keemilise koostisega mageveest ja see kas akvarist peab selliseid kalu, mis sobivad temal
annaabi.ee 
