Tunnistuseks selle kohta oli kahtlemata juba 1947. aastal osalemine ühisnäitusel Tallinna Kunstihoones koos Evald Okka ja Richard Sagritsaga. Nii nagu õpetaja loometöös, oli ka Uutmaa loomingus oluline koht mere- ja rannamaastikel. Eesti NSV teeneline kunstitegelane (1957) ja Eesti NSV rahvakunstnik (1975). Osales näitustel Tallinnas, Rakveres, Riias ja Kaunases. Richard Uutmaa meremaalid kuuluvad Eesti silmapaistvamate hulka. 1970ndail pühendus akvarellile, selles valdab vaba ja üldistav vormikäsitlus. Tema kolmekümnendate aastate töödele on iseloomulikud pehmed beezikad ja rohekad toonid, millistes kujutatakse rannamotiive ja kalureid. Muidugi on siin oluline ka poeetilisus. Richard Uutmaa raamat " Armastades Eestimaad " Raamat hõlmab mitte ainult Richard Uutmaa elukäiku aja tõmbetuultes jälgivat loomelugu, vaid ka Tiina Uutmaa ning Evald Okase mälestusi temast ning valikut
3) Ülikooli raamatukogu (1850) 4) Helsingi toomkirik (valmis 1852, algselt Nikolai kirik ja hiljem Suurkirik) 5) J.C.L. Engeli kavandatud tööd Tallinnas Õiguskantsleri Kantselei hoone Vanalinna Muusikamaja Kavandas Soomes Turu tähetorni ning maakirikuid ja mõisahooneid. Tema kujundas ka tulekahjujärgse Turu linnapildi. J.C.L. Engel oli veerand sajandit Soomes domineeriv arhitekt. Ta jäädvustas oma esimestel Helsingi- aastatel linna viiele akvarellile. Neil on näha rootsiaegne linn looduslähedasel maastikul. Kasutatud allikad www.wikimapia.org www.wikipedia.org www.google.com www.helsinki.fi www.kadriorg.ee www.kultuuri.net www.oiguskantsler.ee
tunnust. Tema projektide järgi on ehitatud ampiirstiilis Helsingi linnakeskus: senati, ülikooli- ja ülikooli raamatukogu (1850) hooned ning Helsingi toomkirik (valmis 1852). Kavandanud Soomes ka Turu tähetorni ning maakirikuid ja mõisahooneid. Tema kujundas ka tulekahjujärgse Turu linnapildi. Ta oli veerand sajandit Soomes domineeriv arhitekt. Carl Ludvig Engel jäädvustas oma esimestel Helsingi-aastatel linna viiele akvarellile. Neil on näha rootsiaegne linn looduslähedasel maastikul. Engel suri Helsingis 14. mail 1840. Hooned · Tänane Õiguskantsleri Kantselei hoone Kohtu tn. 8 Toompeal · Tänane Vanalinna Muusikamaja hoone Uus tn. 16c Tallinnas (1810/25) · Helsingi ülikooli raamatukogu peahoone (1840) · Hamina kirik (ehitati 18411843; Hamina keslinnas; vanakreeka templi kujuline uusklassitsistlik ehitis) · Helsingi toomkirik (valmis 1852)
alustas hallika varjundiga alusmaalist ning lisas sinna peamiselt kollaseid ja pruunikaid toone. Pintslid ja pahtlid, mida Rembrandt kasutas, olid jämedad ja valguspinnad maalis ta nendega väga pastoosselt. Isegi niivõrd, et kaasaegsete teravmeelitsejate arvates võis Rembrandti portreid lausa ninapidi maast üles tõsta. Mitte kõik kunstnikud pole õlivärvidega piiramatult ringi käinud. Paul Cezanne kandis maalipinnale sedavõrd õhukese värvikihi, et tema õlimaalid mõnikord lausa akvarellile iseloomuliku läbipaistvuse omandasid. Vincent van Gogh seevastu, pöörates suurt tähelepanu maali faktuurile, pigistas sageli värvi lõuendile otse tuubist. Üks põhjus, miks kunstnikud õlivärvi sedavõrd kõrgelt hindavad, ongi see, et need tegelikult lihtsa koostisega värvid võimaldavad väga erilisi ja erinevaid töömeetodeid. Täpselt samasuguseid nagu igal kunstnikul oma maailmanägemuse väljjendamiseks vaja läheb.
Altjal. Ta omandas 1938. a tartu Ülikooli juures joonistus- ja joonestusõpetaja kutse. Sai 1939. a KKSKV maalistipendiumi. 1944- 1950 oli ta Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi õppejõud, pärast seda tegutses vabakunstnikuga. Aastast 1944 Kunstnike Liidu liige.Eesti NSV teeneline kunstitegelane ( 1957) ja Eesti NSV rahvakunstnik (1975). Osales näitustel Tallinnas, Rakveres, Riias ja Kaunases. Richard Uutmaa meremaalid kuuluvad Eesti silmapaistvamate hulka. 1970ndail pühendus akvarellile, selles avaldub vaba ja üldistav vormikäsitlus. Tema kolmekümnendate aastate töödele on iseloomulikud pehmed beezikad ja rohekad toonid, millistes kujutatakse rannamotiive ja kalureid. Muidugi on siin oluline ka poeetilisus. Mingis mõttes võime Uutmaa (ja muidugi mitte ainult tema) sõjajärgsete aastate loomingut vaadata kui omamoodi kompromissi kunstniku enda tahtmiste ja esitatud kunstipoliitiliste nõudmiste vahel. Ent kuidagi ei saa väita, et see kompromiss oleks olnud
annaabi.ee 
