Cr2+ soolad pole isegi nõrkade oksüdeerijate juuresolekul püsivad.Cr3+ sooladel on roheline värvus. Kroom(II)soolade reageerimisel leelistega moodustub Cr(OH)2 [kroom(II)hüdroksiid]. Cr(OH)2 on tugev redutseerija, mis oksüdeerub juba õhus. Ta on kollase värvusega ja reageerib kergesti hapetega. Cr(OH)3 [kroom(III)hüdroksiid] saadakse Cr2(SO4)3 reageerimisel ammoniaakhapetega. Ta on sinise värvusega ja amfoteersete omadustega. Cr(OH)3 lahustub leelistes moodustades hüdrokso- või akvakomplekse 6 Kokkuvõte Kroom on VI B rühma keemiline element. Ta on hõbevalge , sinaka helgiga rasksulav metall. Kroom on paramagnetiline, sepistatav, plastne ning kõige kõvem metall. Kroom esineb looduses üksnes ühenditena. Teda saadakse aluminotermiliselt või kromiidi redutseerumisel söega elektriahjus, on ka teisi vähem levinuid meetodeid. Kroomil on väga palju erinevaid ühendeid. Ta
Doonor-aktseptorside - üks sideme partneritest annab mõlemad sideme elektronid. N: heksatsüanoferraatiooni (Fe(CN)63-) puhul. Sellist sidet kujutatakse mõnikord doonorilt aktseptorile suunatud noolekesega. 34. Millest sõltub kompleksühendi kuju? 35. Näiteid kompleksühenditest. • Humiinained • Aminohapped • kloriidid (merevees) Vesi moodustab Lewis'i alusena komplekse enamike d-metallide soolade lahustumisel ja reeglina nende lahused sisaldavadki metallide akvakomplekse. 36. Mittemetallid. 37. Alused. 38. Happed. 39. Soolad. 40. Oksiidid. 41. Olulisemad keemiliste reaktsioonide tüübid: ühinemisreaktsioon, lagunemisreaktsioon, asendusreaktsioon, vahetusreaktsioon, redoksreaktsioon, isomerisatsioonireaktsioon jt. Elektrokeemia 42. Redoksreaktsioonid. Toimub elektronide üleminek ühelt elemendilt teisele – vastavalt oksüdatsioon (elektronide liitmine) ja reduktsioon (elektronide loovutamine). 43. Mis on oksüdatsiooniaste
elektronpaaride vahel. Side tekib mitte uute elektronide juurdevõtul või äraandmisel, vaid enda elektronide ja tühjade orbitaalide „sünnipärasel” kokkusobimisel. 25. Looduslikus vees komplekse moodustavad ligandid. • Humiinained • Aminohapped • kloriidid (merevees) Vesi moodustab Lewis'i alusena komplekse enamike d-metallide soolade lahustumisel ja reeglina nende lahused sisaldavadki metallide akvakomplekse. 26. EDTA kasutusala. EDTA on levinuim titrant. Etüleendiamiintetraatsetaati kasutatakse: • Keemias - vee üldkareduse määramiseks, metalli-ioonide kontsentratsiooni määramiseks. • Meditsiinis – raskemetallimürgituse ravis, mõningates vähiravimites • Koristusvahendites – puhastusvahendid, kloorivabad valgendajad, vee pehmendajad; puhastav mõju seisneb mustuse ja raskemetalli sidumises • Toiduainetööstuses – säilitusainena (värvimuutuste takistamiseks)
stereoisomeerid (aatomid on seotud samade partneritega, kuid paiknevad ruumis üksteise suhtes erinevalt) Ligandid • Humiinained looduslikus vees • Amiinohapped • kloriidid (merevees) Vesi moodustab Lewis'i alusena komplekse enamike d-metallide soolade lahustumisel ja reeglina nende lahused sisaldavadki metallide akvakomplekse [M(H2O)n]m+ Paljusid teisi komplekse saab vastava soola vesilahuse segamisel mõne sobiva Lewis'i alusega: [Fe(H2O)6]2+(aq) + 6CN-(aq) → [Fe(CN)6]4-(aq) + 6H2O(l) Tegemist on lihtsa asendusreaktsiooniga, kus üks Lewis'i alus asendab teist. Nimetamine Üldiselt esitatud valemitena, kuna väga pikad. Nimetamisel lähtutakse vastavatest reeglitest
mõned annavad rohkem. Kompleksis tsentraalaatomiga otseselt seotud ligandid moodustavad tsentraalaatomi koordinatsioonisüsteemi, kusjuures sidemete arv tsentraalaatomi ja ligandide vahel on kompleksi koordinatsiooniarv, levinumad koordinatsiooniarvud on 4 ja 6. Koordinatsioonisfäärist välja jäetud aatomeid või ioone nimetatakse välissfääriks. Vesi moodustab Lewis'i alusena komplekse enamike d-metallidega soolade lahustumisel ja reeglina need lahused sisaldavadki metallide akvakomplekse, nt [M(H2O)n]m+. Paljusid teisi komplekse saab vastava soola vesilahuse segamisel mõne sobiva Lewisi alusega lihtsa asendusreaktsioonina. Asendusreaktsioon ei pruugi olla täielik, [Fe(H2O)6]2+ (aq) + Cl- (aq) -> [FeCl(H2O)5]+ (aq) + H2O(l). kompleksühendi värvus sõltub nii metallist kui ligandidest, seepärast on erinevate asendusreaktsioonidega võimalik kätte saada enamvähem kogu spekter. Kompleksühendite nimetused on tihti pikad ja keerulised, tihti üritatakse läbi ajada valemitega