kui minimaalseid. Paljudes riikides on kasutusele võetud hoonete liigitamine akustiliste tingimuste alusel, mis võimaldab heliisolatsiooni senisest diferentseeritumalt hinnata. Projekteerimisnormide EPN 16.1 lisas 4 on esitatud Põhjamaade INSTA 122/1998 standardi eelnõu, mis käsitleb elamute liigitamist akustiliste tingimuste alusel. Kasutusele on võetud neli hinnangukategooriat ehk heliklassi: A, B, C ja D. Uued elamud projekteeritakse vastavalt klass C akustilistele tingimustele (ka meie projekteerime heliisolatsiooni vastavuses klass C nõuetega); klass D nõuded on vanade või renoveeritavate elamute kohta, klasside A ja B nõuded võimaldavad saavutada tavapärasest paremaid akustilisi tingimusi. Hoone kuulumine vastavasse heliklassi tehakse kindlaks akustiliste mõõtmiste teel. Akustilise hinnangukategooria omistamine elamule annab elanikele võimaluse
korteri tubadega prügitorustikke ei tohi kinnitada elutubade seinte külge, torude kinnitusel seintega tuleb kasutada elastseid vahetükke 9 elamutesse ei tohi paigaldada müratekitavaid seadmeid (pumbad, vibraatorid jne); kui pole võimalik seda nõuet täita, siis tuleks kasutada “karp karbis” tüüpi akustilistele nõuetele vastavat lahendust (vt eelmisi nõudeid) santehniliste torude vahelagedest läbiviimisel kasutada elastseid hülsse, vertikaalšahtides peavad vahelagede tasapindades olema müra levikut takistavad horisontaalsed diafragmad korteritevahelistes seintes ei tohi olla läbivaid avasid seinakontaktide paigaldamiseks või nišše, mis vähendavad heliisolatsiooni
4 · prügitorustikke ei tohi kinnitada elutubade seinte külge, torude kinnitusel seintega tuleb kasutada elastseid vahetükke · elamutesse ei tohi paigaldada müratekitavaid seadmeid (pumbad, vibraatorid jne); kui pole võimalik seda nõuet täita, siis tuleks kasutada "karp karbis" tüüpi akustilistele nõuetele vastavat lahendust (vt eelmisi nõudeid) · santehniliste torude vahelagedest läbiviimisel kasutada elastseid hülsse, vertikaalsahtides peavad vahelagede tasapindades olema müra levikut takistavad horisontaalsed diafragmad · korteritevahelistes seintes ei tohi olla läbivaid avasid seinakontaktide paigaldamiseks või nisse, mis vähendavad heliisolatsiooni
Filmimuusika hõlmab väga suurt hulka erinevaid muusikastiile olenevalt filmitüübist ja filmi olemusest, mida see saadab. Tänapäeval on enamus loodud muusikast orkestritükid, mis baseeruvad lääne klassikalisel muusikal, kuid suur osa muusikast on mõjutatud ka jazzist, rockist, popist, bluesist ja etnilisest muusikast. Alates 1950. aastatest on filmimuusikasse hakatud kaasama ka elektroonilisi elemente. Tänu tehnoloogia arengule saab ka väikese-eelarvelistele filmidele lisada akustilistele instrumentidele sarnaseid helisid neid muusikaprogrammidega imiteerides. (Ibid.) Suuremal osal filmidest on neljakümne kuni saja kahekümne minuti jagu muusikat. Mõnedel filmidel on väga vähe muusikat või muusika puudub, teistel aga kõlab muusika kogu filmi vältel taustaks. Dogme 95 on zanr, milles kõlab vaid filmis leiduvatest allikatest, näiteks telekast ja raadiost kõlav muusika. Seda nimetatakse allika
annaabi.ee 
