ettevõttes (nt. müüdud toodangu maksumus, turustuskulud, üldhalduskulud). Skeemi 2 on tavaliseltkeerulisem rakendada, kuna kõikide ärikulude juures on vaja otsustada, millise ettevõttefunktsiooniga on nad seotud. Teatud kulusid (nt. tööjõukulud) tuleb proportsionaalselt jagada erinevate funktsioonide vahel. Skeem 2 annab parema ülevaate erinevate funktsioonide kulukusest ettevõttes. 17. Rahaarveldused Raha käsitletakse kui maksevahendit, väärtuse mõõtu (kaupade hind) ja akumulatsioonivahendit (vara, mida on võimalik säästa). Raha tehingud jagunevad sularahaarveldused ja sularahata arveldused. Sularahata arveldused liigitatakse makse garanteerituse ja makse algataja järgi. Makse garanteerituse järgi lihtmaksed (maksekorralduse või tsekiga) ja dokumendimaksed (akreditiiv ja inkasso) - Akreditiiv on ostja panga kohustis tasuda müüjale kauba eest, kui müüja poolt esitatud dokumendid tõendavad, et kaup on teele saadetud kujul, mis on
väärtus oli langenud. Enamus tehinguid toimus just Soomega. 3. Raha mõiste Raha on enamiku majanduseesmärkide saavutamise vahend. Töötajad müüvad oma tööjõudu, saavad selle eest palka ning ostavad eluks vajalikke kaupu. Kaupade ostuks kulutatud raha jõuab ettevõteteni, kes soetavad selle eest tootmistegureid. Nii liigub raha pidevalt majapidamiste, ettevõtete ja riikide vahel. Raha võib vaadelda kui maksevahendit, väärtuse mõõtu ja akumulatsioonivahendit. Maksevahendi funktsiooni täidab raha siis, kui seda kasutatakse kauba või teenuse eest tasumisel. Rahaliste tehingute alternatiiv on bartertehingud, kus kaup vahetatakse otse mõne teise kauba vastu. Väärtuse mõõdu funktsiooni täidab raha siis, kui selle abil väljendatakse kaupade hindu. Erinevalt teistest mõõtühikutest raha väärtus ajas muutub. Raha on hea akumulatsioonivahend ootamatute kulutuste katteks, seda siiski vaid stabiilsete või alanevate hindade korral
suurem ja püsivam väärtus. 8. Raha definitsioonid Konventsionaalselt mõeldakse raha all enamasti sularaha või näiteks inimese üldist rikkust (sularaha, kinnisvara, aktsiad jne). Arusaamatuse vältimiseks on mõistlik raha definitsiooni piiritleda. Siinjuures saab aluseks võtta näiteks raha funktsioonid ehk ülesanded. Raha võib vaadelda kui maksevahendit, väärtuse mõõtu ja akumulatsioonivahendit. Kõike, mis täidab neid funktsioone, võibki nimetada rahaks. 9. Raha väärtus Väärtuse mõõdu funktsiooni täidab raha siis, kui selle abil väljendatakse kaupade hindu. Teiste mõõtühikutega (meeter, kilogramm jne) võrreldes on rahal üks eripära raha pole konstantne. Kui meeter jääb meetriks, mis iganes ka ei juhtuks, siis raha ostujõud ajas muutub, st ostujõud on suhteline
väärtus oli langenud. Enamus tehinguid toimus just Soomega. 3. Raha mõiste Raha on enamiku majanduseesmärkide saavutamise vahend. Töötajad müüvad oma tööjõudu, saavad selle eest palka ning ostavad eluks vajalikke kaupu. Kaupade ostuks kulutatud raha jõuab ettevõteteni, kes soetavad selle eest tootmistegureid. Nii liigub raha pidevalt majapidamiste, ettevõtete ja riikide vahel. Raha võib vaadelda kui maksevahendit, väärtuse mõõtu ja akumulatsioonivahendit. Maksevahendi funktsiooni täidab raha siis, kui seda kasutatakse kauba või teenuse eest tasumisel. Rahaliste tehingute alternatiiv on bartertehingud, kus kaup vahetatakse otse mõne teise kauba vastu. Väärtuse mõõdu funktsiooni täidab raha siis, kui selle abil väljendatakse kaupade hindu. Erinevalt teistest mõõtühikutest raha väärtus ajas muutub. Raha on hea akumulatsioonivahend ootamatute kulutuste katteks, seda siiski vaid
annaabi.ee 
