kontrollgrupi naistega, kellel pliisisaldus veres oli alla 80 mg/l kohta. On tehtud uuringuid laste IQ hindamiseks, mis samuti kinnitasid plii toksilist toimet. Plii normaalne sisaldus värsketes kuivatamata toiduainetes on kuni 0,02-3 mg/kg, joogivees 0,01-0,03 mg/l, atmosfääris 0,03-0,1 mg/m3. Pliireostus suurendab vastavaid näitajaid paljukordselt. Eriti palju tekib Pb-reostust värviliste metallide tehnoloogias, söe, nafta jms põletamisel, akumulaatoritest jm. Ühendid Oksiidid Plii moodustab 6 oksiidi (osa neist esinevad veel mitmes kristallvormis). Tähtsamad oksiidid on järgmised: PbO plii(II)oksiid on tuntud kahes kristallvormis: a-PbO (kollane silu) ja b-PbO (punane massikoo), kasutatakse nn kristallklaasi valmistamisel jm. Pb3O4 tripliitetraoksiid, õigemini diplii(II)ortoplumbaat(IV) Pb2[PbO4], kõnekeeles pliimennik, on raske helepunane tahkis, tekib PbO pikaajalisel kuumutamisel kuni 540 oC (üle 570 oC laguneb)
Pb + CO 2 . Suhtelis elt inertne , Kuigi kattub õhus kiiresti oksiidikihiga . ke e mi atöö stu s e sulamid (torud ja aparatuur) ; haavlid, kuulide süda mikud, (srapn ellid) ; ekraanid kaitsek s radioakt. ja röntgenkiirgus e e e st ; soolad, värvipigm e n did (eriti Pb 3 O 4 , PbCrO 4 ) ; klaasitöö stus e s (eriti "kristallklaas"), e m ailid . Eriti palju tekib Pb reo stust värvil. m etallide tehnoloo gia s, s ö e , nafta jms. põleta mis el, akumulaatoritest jm . 15. rühma elemendid (N - Bi): üldiseloomustus: Lämmastik: lihtainena atmo sf ääris (sisaldus 75,6 ma s si %) : ühenditena lood. vete s, mineraalid e s , elusloo du s e s Maakoor e s 3 minera alid e põhitüüpi:sisaldavad ioon e NO 3 , NH 4 + , CN . Elem e nt N kõikide elus org a nis mid e komp o n e nt : valkude koo stiso s a (N sisaldus kuni 17%); nukleiinhapp e d jm. , kogu sis aldu s inimorganis mi s ca 3% ,
fluoritud kasvuhoonegaasid ja osoon (O3). Põhjaveetaseme alandamine kuivendamisega teeb võimalikuks aeroobse mikrobioloogilise tegevuse sügavamates turbakihtides ja seetõttu süsinikdioksiidi (CO2) eraldumine atmosfääri suureneb. Samal ajal suureneb metaani (CH4) oksüdatsioon süsinikdioksiidiks, mistõttu metaani emissioon väheneb ja võib-olla isegi lõpeb. Metsa kuivendamine aitab seega kaasa nn. kasvuhoone-efekti tekkimisele. Kuivendatud sood muutuvad süsiniku akumulaatoritest süsiniku allikateks süsiniku suurenenud mineraliseerumise tulemusena turbas, millest sõltub biomassi (peamiselt puidu, metsavarise ja juurte biomass) akumulatsiooni määr. Samal ajal kasutavad taimed (puud) väliskeskkonnast neelatud CO2 orgaaniliste ainete sünteesiks. Uuringud, mis käsitlevad C - varude muutumist turbas, näitavad, et kasvukohad, kus puistu reageerimine kuivendusele on nõrk (rabad), võivad muutuda C atmosfääri lendumise allikaiks.
Ookeanidesse suubub aastas üle 500 tuh. t Pb (reostusena). Plii normaalne sisaldus toiduainetes 0,02-3 mg/kg (värsked, kuivatamata) joogivees 0,01-0,03 mg/l atmosfääris 0,03-0,1 (g/m3 Pliireostus suurendab vastavaid näitajaid paljukordselt Peamised saastajad: detonatsioonivastased lisandid mootorikütustele (tetraetüül- ja tetrametüülplii), toidunõud, värvid. Eriti palju tekib Pb-reostust värvil. metallide tehnoloogias, söe, nafta jms. põletamisel, akumulaatoritest jm. Plii toksilise toime kohta organismis on väga palju kirjandust. Huvi plii vastu meditsiinis ja bioloogias on peaaegu eranditult määratud tema kui kumulatiivse mürgi omadustega, mida inimkond tunneb juba üle 4000 aasta. Mürgistused selle elemendiga olid inimestele tuntud juba antiikmaailmas kui saturnism või plumbism, mille mõningaid kliinilisi tunnuseid kirjeldas juba Hippokrates 370.a. e.m.a. Plii tarbimine Vana-Roomas ulatus kuni 4 kg-ni
annaabi.ee 
