Alexan- der von Humboldt lõi süstemaatilise kirjeldava geograafia. Ta oli ka paljude teadusharude põhiteoo- riate looja. Ka bioloogias, geoloogias ja geograafias püstitatakse hulganisti hüpoteese, et loodust seletada. Mõned neist hüpoteesidest osutusid edukateks, mõned aga väärateks või lihtsalt oma ajast ette. 52 Näiteks Charles Lyell´i loodud aktualismiprintsiip võimaldas teha geoloogiast tõsiseltvõetavaks teaduseks. Lyell´i printsiip oletas, et Maad vormivad läbi aegade ühed ja samad jõud nii nagu tänapäeval nõnda ka miljoneid aastaid tagasi. Ta ei põhjendanud seda mingite teatud kindlate katas- troofidega, millele põhinesid mõned teised seletused. Aktualism on aluseks sellistele meetoditele, millega tänapäeval asetleidvaid geoloogilisi protsesse uurides seletatakse Maa ajaloos toimunud geoloogilisi protsesse
Alexan- der von Humboldt lõi süstemaatilise kirjeldava geograafia. Ta oli ka paljude teadusharude põhiteoo- riate looja. Ka bioloogias, geoloogias ja geograafias püstitatakse hulganisti hüpoteese, et loodust seletada. Mõned neist hüpoteesidest osutusid edukateks, mõned aga väärateks või lihtsalt oma ajast ette. 49 Näiteks Charles Lyell´i loodud aktualismiprintsiip võimaldas teha geoloogiast tõsiseltvõetavaks teaduseks. Lyell´i printsiip oletas, et Maad vormivad läbi aegade ühed ja samad jõud nii nagu tänapäeval nõnda ka miljoneid aastaid tagasi. Ta ei põhjendanud seda mingite teatud kindlate katas- troofidega, millele põhinesid mõned teised seletused. Aktualism on aluseks sellistele meetoditele, millega tänapäeval asetleidvaid geoloogilisi protsesse uurides seletatakse Maa ajaloos toimunud geoloogilisi protsesse
Karl Linne loodud süsteemi alusel sai süstematiseerida väga paljusid taime- ja loomaliike. Alexan- der von Humboldt lõi süstemaatilise kirjeldava geograafia. Ta oli ka paljude teadusharude põhiteoo- riate looja. Ka bioloogias, geoloogias ja geograafias püstitatakse hulganisti hüpoteese, et loodust seletada. Mõned neist hüpoteesidest osutusid edukateks, mõned aga väärateks või lihtsalt oma ajast ette. Näiteks Charles Lyell´i loodud aktualismiprintsiip võimaldas teha geoloogiast tõsiseltvõetavaks teaduseks. Lyell´i printsiip oletas, et Maad vormivad läbi aegade ühed ja samad jõud – nii nagu tänapäeval nõnda ka miljoneid aastaid tagasi. Ta ei põhjendanud seda mingite teatud kindlate katas- troofidega, millele põhinesid mõned teised seletused. Aktualism on aluseks sellistele meetoditele, millega tänapäeval asetleidvaid geoloogilisi protsesse uurides seletatakse Maa ajaloos toimunud geoloogilisi protsesse