Erutus ei kandu kunagi üle naaberkiule. Närvi juhtivus vôib katkeda vigastuse (näiteks lihaseid innerveeriva kiu vigastus toob kaasa halvatuse, naharetseptoritega seotud kiudude vigastus naha tundetuse) vôi mõnede ainete toimel (novokaiin ja teised valuvaigistid; narkootilised ained). Ärritaja toimel tekkinud erutus avaldub rakul kiirete elektriliste muutuste tsüklina - tegevus- ehk aktsioonipotentsiaalina, mil rakumembraani välispind omandab negatiivse ja sisepind positiivse laengu (teatud kohas, kust see edasi hakkab levima). Aktsioonipotentsiaali amplituud on 60 - 150 mV. Ärritaja pôhjustab Na+ ioonide läbilaskvuse tohutut suurenemist, need tungivad laviinina rakku ning pôhjustavad sisepinna muutumise positiivseks, väljapoole jääb nüüd negatiivse laengu ülekaal (puhkeolekus oli vastupidi).
Rakumembraanidel suhtelises rahuolekus esinevat potentsiaalide diferentsi nimetatakse puhkepotentsiaaliks. Puhkepotentsiaali põhjuseks on K-, Na-, Cl-ioonide ning anorgaaniliste anioonide ebavõrdne jaotus rakusiseses ja rakuvälises vedelikus ning rakumembraani ioonikanalite valikuline permeaablus nende ioonide suhtes. 4. Membraani aktsioonipotentsiaal Ärritaja toimel või spontaanselt tekkinud erutus avaldub rakul kiirete elektriliste muutuste tsüklina: tegevus- e aktsioonipotentsiaalina (AP): rakumembraani välispind omandab negatiivse ja sisepind positiivse laengu. AP amplituud on sõltuvalt koest 60... 120mV. Depolarisatsioonifaas: avanevad pingetundlikud Na-kanalid - Na-ioonid tungivad laviinitaoliselt rakku ja membraani sisepind muutub välispinna suhtes elektriliselt positiivseks. Repolarisatsioonifaas: sulguvad Na-kanalid ja avanevad K-kanalid taastub ioonide jaotus rakus ja väljaspool rakku hüperpolariseeriv järelpotentsiaal depolariseeriv järelpotentsiaal. 5
Virgatsainete retseptorid. Organismi regulaarseteks süsteemideks on sisenõrenäärmed ja kesknärvisüsteem. Organismi talitluse regulatsioonil on tasakaalustatuse põhimõte. Mindit parameetrit on võimalik hoida samal tasemel vaid siis, kui parameetri suurenemist/vähenemist tingivad mõjud on tasakaalus. Regulatsioon toimub kogu organismi ulatuses, sest parameetrit suurendavad/vähendavad tegurid võivad olla ruumiliselt üksteisest eraldatud. Ärritaja toimel erutus avaldub rakul aktsioonipotentsiaalina, kui raku välispind omandab negatiivse, raku sisemus aga positiivse laengu. Mööda närvikiudusid leviv aktsioonipotentsiaal on närviimpulss. Erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele toimub sünapsi vahendusel. Närviraku jätked, aksonid ja dendriidid, moodustavad teiste närvirakkudega ühendusi - sünapseid. Erutuse ülekanne sünapsis määrab närviprotsesside arengu ja levimise närvisüsteemis. Erutuse ülekande mehhanismid võivad olla keemilised ja elektrilised.
elektroneutraalsus. ·Rakumembraanidel suhtelises rahuolekus esinevat potentsiaalide diferentsi nimetatakse puhkepotentsiaaliks(PP). ·PP tekitamisel osaleb Na+-K+-pump, mis ühe molekuli ATP hüdrolüüsiga viib rakku sisse 2 K+- ioonija rakkust välja 3 Na+-ioonitekitades nii laengulist ebavõrdsust. AKTSIOONIPOTENSIAAL ·Ärritaja toimel või spontaanselt tekkinud erutus avaldub rakul kiirete elektriliste muutuste tsüklina: tegevus-e aktsioonipotentsiaalina (AP), mil rakumembraani välispind omandab negatiivse, sisepind positiivse laengu. ·Aktsiooni potentsiaali amplituud on sõltuvalt koest 60...120mV. ·Aktsiooni potentsiaali alguses avanevad Na+ -kanalid, Na+-ioonid tungivad laviini taoliselt rakku ja membraani sisepind muutub välispinna suhtes elektriliselt positiivseks. Esialgne väga kiire potentsiaalimuutus--aktsioonipotentsiaalide polarisatsioonifaas--kestab närvikoel umbes 0,5 ms.
annaabi.ee 
