b)kvantiteet (asjade ulatuvus, kuju, maht) c)kvaliteet (asjade sisu-om.s) d)relatsioon (vrdlus, küsimus missugune?) d)asukoht (kohamäärus) e)aeg (küsimus millal?) f)tegevus (tegusna) g)tehtavus (mida antud asjaga tehakse) h)asend (küsimus kuidas?) i)omamine (millega on isik vi ese varustatud) 4 esimest kasutatakse igapäevaelus, ülejäänud on filosoofiateaduse jaoks. Sama teises vormis: Aristotelese kategooriad 2 philist: substants (mis on loomus, olemus) ja aktsidents (see, mis omistatakse substantsile) hulk, kvantiteet -kaks küünart kvaliteet -valge suhe -kahene koht -väljakul aeg -eile olek -lamab seisund /habitus/ on riides tegevus /actio/ likab kannatus /passio/ pletatakse Aristoteles räägib põhjustest kui vahenditest miks-küsimustele vastamisel. Põhjuslikkust on vähemalt 4 tüüpi:
Metafüüsika on nagu soov-mõtlemine. Teaduslik uurimistöö tähendab mõistuse kriitikat. Tuleb aru saada, et ideedel puudub konstitutiivne rakendus. Prg. 46. psühholoogilised ideed. Seostub substantsi mõistega ja väärrakendusega. Substantsi mõiste tuli Aristotele kaudu. Ousia, Aristotelese sõna tähendab – olemus. Ladina keelne vastne on substantsia, siis see tähendab, et all-seisev. Mille all-seisev on substants? Aktsidentside all. Kõik, mida me näha ja katsuda saame on, on aktsidents; aktsidentside kimp – Barkeley. Nende omaduste all peaks midagi veel olema, mis neid ühendab ja kannab ja seob selle kimbu kokku ja see oleks substants. Ei saa aga substantsi tuvastada, mis pole aktsidents. Seda päris substantsieelset ise ei leita ülesse. See on üksnes idee, mis oleks lahus subtantsist? Substants puhtal kujul on üksnes idee – sellisele mõistele ei leia me kogemuses vastet. Substantsi kogemus rakendus – mingi omadus on omane teatud objektile ehk substants
3 kategooriat: 1)problemaatiline - oletatav, N: roos võib täna õitsele lüüa; 2)assertooriline - väidetav, N: roos lööb täna õitsele; 3)apodiktiline - paratamatu, N: roos peab täna õitsele lööma. Ilmnevad mõtlemise põhivormid, mis on mõistete aluseks. Iga vormi all on mõiste. Põhivormid on kategooriad: 1.kvantiteedi kategooriad: 1)ühtsus, 2)paljusus, 3)kõiksus; 2.kvaliteedi kategooriad: 1)reaalsus, 2)regatsioon, 3)limitatsioon; 3.relatsiooni kategooriad: 1)substants ja aktsidents (e. olemus ja võim), 2)põhjus ja tagajärg, 3)vastastikune mõju (N: sotsiaalne); 4.modaalsed kategooriad: 1)võimalikkus/võimatus, 2)olemas olev/olematu, 3)paratamatus/juhuslikkus. Kuidas tekib objekti mõiste? Kaemus+aja-ruumi kategooria. Mõistus seab kogemused lähtudes 12 kategooriast, tulemuseks empiirilised mõisted. Puhtad mõisted: meelelisuse paljad vormid, kategooriad omavahel seome. Aprioorsete vormide kaudu saame objekte tunnetada. Kausaalsus
annaabi.ee 
