Eesti finantsturud Eesti võlakirjaturg on viimastel aastatel olnud majanduslangusest tingituna väga passiivne. Viimasel kuuel kuul oli kuu keskmine emissioonimaht 4,2 miljonit eurot, mis on kolme viimase aasta keskmisest üle nelja korra väiksem. Eesti aktsiaturg on väga väike. Tallinna börs jääb nii kapitalisatsiooni kui ka käibe poolest tunduvalt alla teiste riikide börsidele. Aktsiahinnad Tallinna börsil on viimastel aastatel olnud väga volatiilsed. Võrreldes maailma aktsiaturgudega on OMXT 12 kuu muutused olnud viimasel neljal aastal oluliselt suuremad. Börsi kapitalisatsioon kasvas kuue kuuga aktsiahindade kasvu toel 22%, moodustades märtsi lõpus 12% SKPst. Investeerimisfondide tootluse positiivne trend jätkus, kuid senisest aeglasemas tempos. Investeerimisfondide osakute hinnad on jõudsalt kasvanud, ent jäävad majanduskriisieelsele tasemele siiski alla. Investeerimisfondide varad kasvasid viimase 12 kuuga 30 miljoni euro võrra 592 miljonini
vahend, kuigi seda kirjeldatakse, klassifitseeritakse ja tarbitakse väga erineval moel. Investorid, kes on aru saanud praeguse mittekonverteeritava raha mõjudest investeeri misturgudele, võtavad juba varakult kasutusele ennetavad abinõud portfelli kindlus tamiseks, näiteks kulla varumine, ja ei oota, kuni nende investeerimisnõustaja seda neile isiklikult soovitab." (Kosares 2007, 42) Kulda peetakse oluliseks riski hajutamisel, kuna tema hind liigub üldjuhul vastupidises suunas aktsiaturgudega ning ühe portfelli osa langemisel tasakaalustab teine selle kahju. 1970ndatel oli hea näide, kus üks investor paigutas 100 000 dollarit aktsiatesse ja teine 70% aktsiatesse ning 30% kulda. 1972. aastal hakkasid aktsiad ja kuld reageerima dollari devalvatsioonile ja puhkes inflatsioonikriis. 1979. aastal, mil kriis jõudis haripunkti oli kulla abil riski hajutanud portfelli väärtus tõusnud peaaegu 425 000 dollarini, samal ajal kui kõigi aktsiatega portfelli väärtuseks jäi vaid 175 000
puhul. Mittesüstemaatiline risk on spekulatiivse iseloomuga, see võib tuua nii kasu kui kahju, kuna on seotud üldise ärikeskkonna ja kinnisvaraturu muutustega, nagu näiteks nõudluse ja pakkumise tase, kinnisvara vanus ja kvaliteet, maksustamine ja muud majanduslikud ja ärilised aspektid. Selliseid riske ei ole võimalik täpselt mõõta ning seega ka täielikult ära hoida. Mittesüstemaatilise riski esinemisel on efekt kinnisvarale suurem võrreldes näiteks aktsiaturgudega (Hauss 2004: 8). Lisaks eeltoodule on võimalik riske liigitada pidevateks ning spetsiifilisteks. Pidev risk tekib riskiallikast, mis saab muutuda pidevalt, näiteks intressimäärad ja inflatsioonimäär, ning esineb seega pigem makroökonoomilisel tasandil. Sündmuse riski korral tekivad kahjud, kui leiab aset mingi konkreetne sündmus, nagu näiteks üleujutus, torm, tulekahju. Antud liigitus on oluline riskide paremaks juhtimiseks, kuna
annaabi.ee 
