Paljud hakkasid pooldama diktatuuri(kindla käega valitseja teeb kõik korda). Saksamaad tabas tugevamini majanduskriis, sest Saksamaa pidi lisaks maksma ka reparatsioone Antandi riikidele. Kui Saksamaa neid maksta ei suutnud, okupeeris Prantsusmaa Saksa suurima tööstuspiirkonna Ruhri. Algas hüperinflatsioon. USAd tabas majanduskriis tugevamini, sest seal kiire elatustaseme tõus oli tuginenud heldele tarbimislaenude jagamisele nind aktsiaspekulatsioonidele. Inimesed kaotasid oma kodud ja varanduse, tööd ei leidnud, algas vaesumine. Elatustaseme langus vähendas kaupade nõudlust, see põhjustas tootmise languse ning tööpuuduse uue kasvu. USA president Franklin Delano Roosevelt(1932) lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja tuua. New Deal(Uus kurss)- reformikava, mis tugines arusaamale, et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu(s.t. tuleb elanike sissetulekuid tõsta). Tõstis makse
oma mõju. Ameerika justkui tuhande võimaluse maa, kus võib tõusta ajalehepoisist miljnäriks. Seda soodustas ka vabariiklaste poliitika, mis piiras järjest riigi osalemist majanduselus ning rõhutas vaba ettevõtlust. Selle kõige parimaks kehastuseks oli lihtfarmeri perest pärit ning hiljem üheks rikkaimaks meheks saaud president Herbert Hoover. Suur majanduskriis oli eriti ränk just Ameerikale, kus kiire elatustaseme tõus oli tuginenud heldele tarbimislaenude jagamisele ning aktsiaspekulatsioonidele. Majanduse kokkuvarisemise tagajärjel kaotasid inimesed oma kodud ja kogu varanduse. 1932.a. valiti USA presidendiks demokraat Franklin D. Roosevelt, kes lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja viia. Roosevelti reformikava sai nimeks New Deal ehk nn uus kurss. Roosevelt tugines arusaamale, et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, see omakorda eeldab elanike sisstulekute suurendamist. Inglise majandusteadlase John M
1. Ületootmine kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta 2. Vale majandamine riigi toetusel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või tarbida 3. Valitsuse vead kriisi ajal loobumine vabakaubanduse põhimõtetest · Enneolematult suur oli tööpuudus, nälg ja rahulolematuse. Kõige rängemalt lõi kriis välja USAs, kus kiire elatustaseme tõus oli tuginenud heldele tarbimislaenude jagamisele ning aktsiaspekulatsioonidele. · Elatustaseme langus. · Põhimõte ,,Igaüks on oma õnne sepp'' tõsise kahtluse all. Kriisist pääsemiseks asus riik senisest rohkem sekkuma majanduse korraldamisse. · Paljud inimesed arvasid, et nende probleemid laheneksid päevapealt, kui riigi etteotsa valitaks tugev juht, kes kindla käega kõik probleemid lahendaks, inimestele tööd ja leiba annaks. Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel. (ptk.12)
annaabi.ee 
