Sõidukid (12%) Baasmetallid (11,3%) Baasmetallid (9%) Kemikaalid ja mineraalid(8,1%) Kemikaalid (8%) Plastik (4,9%) Plastik (6%) 9. Milliste sihtregioonidega toimub Slovakkia peamine kaubavahetus? Saksamaa, Tsehhi, Venemaa, Prantsusmaa, Poola, Lõuna-Korea, Ungari, Hiina. 10. Kirjelda lühidalt Slovakkia põllumajandust. Erastamise käigus muudeti endised kolhoosid ja sovhoosid aktsiaseltsideks kuid paljud neist jäid küllaltki puutumata. Kerkis esile hulgaliselt perefarme. Põllumajanduse tööhõive osakaal on 6,7%. 11. Otsi 3 huvitavat fakti Slovakkia kohta! Kasuta selleks erinevaid teabeallikaid. · Slovakkiat nimetatakse Tuhande koopa maaks. · Slovakkias asub eeldatavasti kogu Mandri-Euroopa keskpunkt. · Slovakid armastavad palju suppi süüa. Tuntuim supp on juurviljasupp liha ja nuudlitega(polievka).
Vaatamata sektori väiksusele, on see poliitiliselt tähtis. Kartul ja teravili on riigi peamine põllumajandustoode. Talude arv Lääne-Saksamaal on stabiilselt vähenenud, alates 1,6 miljonist aastal 1950 kuni 630 000ni 1990. aastal. Ida-Saksamaal, kus talud olid sotsialistliku korra raames natsionaliseeritud, oli umbes 5100 põllumajandustoodangu kollektiivi keskmiselt 4100 ha haritava maaga. Ühinemist saati on umbes kolmveerand neist jäänud ühistuteks, osaühinguteks või aktsiaseltsideks. Teised said tagasi oma algsed omanikud - kui neid kui neid oli veel võimalik leida - või müüdi erakätesse, saades umbes 14 000 eratalu. Lääne-Saksamaal ja äsja erastatud taludest Ida-Saksamaal on peretalud ülekaalus. 630 000 talu kohta on 750 000 täistööajaga töötajat. Sellele lisaks on palju veel osalise tööajaga töötajaid. Kuigi talude arv on vähenenud, on tootmine tegelikult kasvanud tänu tõhusamatele tootmismeetoditele
maksta. Mittetulunduslike juriidiliste isikute puhul aga ei ole eesmärgiks kasumi teenimine ja kasumit välja maksta ei saa. (MTÜ Õpilasest... 2009) Kasumlikud juriidilised isikud kantakse Äriregistrisse. Neid on Eestis 2009 1. novembri seisuga 130 936 tükki. Kasumlikud juriidilised isikud jagunevad äriühinguteks, füüsilistest isikutest ettevõtjateks ning välismaa äriühingu filiaalideks. Äriühingud jagunevad veel aktsiaseltsideks, osaühinguteks, tulundusühistuteks, täisühinguteks, usaldusühinguteks ja Euroopa äri ühinguteks. Mittetulunduslikud juriidilised isikud kantakse mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, mittetulunduslikke juriidilisi isikuid on Eestis 1. novembri 2009 seisuga 29 746 tükki. Need jagunevad omakorda mittetulundusühinguteks ja sihtasutuseks. (RIK... 2009) Kõige rohkem on osaühinguid, neid on 2009 1. novembri seisuga 98 135 tükki (RIK... 2009).
tõsta. Kriisiaegsed impordikitsendused, kaitsetollid ja sisseveokontingendid jäid jõusse ja osalt laienesid. Majandusministeerium omandas enneolematu võimu.1935 loodi Rahvamajanduse Elustamise Fond (REF), mis finantseeris kõiki suuri riigi poolt alutatud projekte. 1836. aastast võis tööstusettevõtteid asutada vaid majandusministeeriumi loal, kes võis neid ka sulgeda. Turu üle oli täielik kontroll. Mitmed riigiettevõtted kujundati ümber aktsiaseltsideks, kille aktsiaid jagati majandusministeeriumi kõrgemate ametnike vahel. Ka jäid erakorralides subsiidiumid põllumajandusele. Nt rukki ja nisu sisseveo monopol kuulus riigile ja valitsusel oli õigus osta taludes ülejäänud vilja kokku. Soodne talunikele (kasum), kehvem ostjaile. Subsiidiumid moosuatsid 15% riigi eelarvest. Suurenes ka riigi osalus eraettevõtetes. Riik monopoliseeris täielikult toiduainete väljaveo. Maal tehti algust traktorijaamade, remonditöökodade jne rajamisega