10. Muud seaduses sätestatud kohustlikud tingimused. 34. Nimelise aktsia omanikuks on isik, kes on aktsionärina kantud ettevõttes peetavasse aktsiaraamatusse, seega ei ole aktsiatähe andmine isikule kohustlik. Nimelist aktsiat võib reeglina vabalt võõrandada, kuid aktsia võõrandamisel kolmandatele isikutele, on eelisostu õigus teistel aktsionäridel. 35. Esitajaaktsia omanikuks on isik, kelle valduses on aktsiatäht. Nimetatud isik ei ole ettevõttees peetavas aktsiaraamatus registreeritud. Esitajaaktsia on vabalt võõrandatav, võõrandamiseks piisab aktsiatähe üleandmist. Aktsia väljastanud aktsiaselts ei saa kontrollida esitajaaktsia liikumist. 5. Erinevat liiki aktsiate väljalaskmise korral nende aktsiate tähistus, nimiväärtus ja nendega seotud õigused. 6. Üldkoosoleku kokkukutsumise ja otsuste vastuvõtmise kord. Aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek. Oma õigusi saab aktsionär aktsiaseltsi suhtes kasutada aktsionäride
on igal aktsiate ühisel omanikul (EVKS § 5 lg 3). Sellega luuakse aktsiate võõrandajale võimalus oma kohustuse täitmiseks ning kui aktsiate kuuluvuse küsimus on lahendatud, saab aktsiad kanda ühiselt kontolt iga aktsionäri kontole. Kui ostueesõigust teostatakse, kuid eelnevalt on aktsiad üle kantud ostjale, peab ostueesõigusega isikule aktsiate üleandmiseks aktsiaid käsutama. Et aktsiad ei ole (sh vaatamata kandele aktsiaraamatus) ostjale üle läinud, siis tuleks aktsiaraamatu kannet parandada ehk ostja peaks kandma aktsiad oma väärtpaberikontolt tagasi võõrandaja väärtpaberikontole. Iseenesest ei ole keelatud ka ülekande tegemine otse ostueesõiguse teostaja väärtpaberikontole. Ostueesõigusega koormatud aktsiate osas peab juhtima tähelepanu ka asjaolule, et kui aktsiaid on üle kantud ostjale, siis saab ta sel perioodil, kuni ostueesõigust ei ole teostatud, kasutada täielikult aktsionäriõigusi
ÄS § 221 kohaselt on aktsiaselts äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsiakapitali minimaalne suurus peab olema 25 000 eurot. Aktsia on varaline õigus, mis ei anna aktsionärile õigust midagi füüsiliselt vallata, vaid üksnes õigused aktsiaseltsi suhtes. Aktsiatel on kindlaksmääratud nimiväärtus, mis väljendab aktsionäri proportsionaalseid huve aktsiaseltsis. Aktsiaseltsil saavad olla ainult nimelised aktsiad, mille omanik on identifitseeritav läbi kande aktsiaraamatus. Erinevalt osast on aktsia jagamatu, mis tähendab, et aktsionäril ei ole lubatud aktsiat jaotada erinevateks osadeks ja aktsia käibib tervikuna. Aktsia jagamatuse tõttu lastakse praktikas aktsiad reeglina välja minimaalse nimiväärtusega. Kui aktsiad lastakse välja väga suure nimiväärtusega, võib see olla takistuseks aktsia võõrandamisel. Kui aktsiaseltsis ilmneb selline olukord, on võimalik põhikirja muutmisega vahetada aktsiad väiksema nimiväärtusega aktsiate vastu