mentaliteet tekib enamasti tingimusliku armastuse tulemusena, mida kultiveeritakse koduse kasvatusega. Teiseks mõjutajaks on eakaaslaste seltskond. Ka akadeemiline keskkond tegeleb lastevahelise võrdlemisega, mitte lapse võimete järgi hindamisega. Võistlus toimub spordis, tööturul ja mitmel pool mujalgi meie elus, mis kujundab võidan-kaotad mõtteviisi. KAOTAN-VÕIDAD mõtteviis on halvem, kui eelmine. Need inimesed püüavad olla teiste meele järgi, otsivad jõudu, populaarsusest või aktsepteeritust. Neil on liiga vähe julgust väljendamaks oma tundeid ja veendumusi, lastes end aina mõjutada teiste poolt. Enamasti on tegemist järele- või allaandmisega. Siin võib tegemist olla loobumisega oma põhimõtetest, asjadest jne ainult sellepärast, et kellegi tahtmist mööda olla Juhistiilis kajastub see kõikelubavuses või järeleandlikkuses, millega kaasneb sümpaatia juhi vastu. Nende nõrkust kasutavad ära võidan-kaotad inimesed. Kuhjuvad väljaelamata
- kommunikatiivne kompetentsus - sotsiaalne kompetentsus - sotsiaalsed oskused Õpetaja on lapse suhtlemis- ja käitumisoskuste omandamisel pidevalt mudeliks. Kui õpetaja on autoriteediks ja lapse kodu seda toetab, siis on lapse õpetamine/suunamine lihtne. Mida järjekindlamalt pakub õpetaja õigeid mudeleid ja tunnustab lapsi , seda järjekindlamalt vormud lapse käitumine. Lapse igakülgseks arendamiseks peaksid täiskasvanud pakkuma ja võimaldama lapsele: - tunda aktsepteeritust, armastust, lugupidamist - maksimaalset eneseavalduse võimalust - minimaalselt alistamist ja tõrjumist õpetaja oskus end jagada - harmoonilisust sõprade vahel - maksimaalselt positiivseid emotsioone Konfliktide lahendamisel tuleb olla õiglane. Lapse suhtlemisoskuse areng: - usaldatavus (mitte kunagi ei tohi last süüdistada selles, mille sooritamises pole täiskasvanu täiesti kindel. See langetab lapse enesehinnangut- ja austust.)
Kõige enam kasutatav on A-skaala, mida kasutatakse ümbruse müra mõõtmiseks. Paljud valjuse, mürarikkuse ja tüütavuse karakteristikud baseeruvad A-skaalal (ühikuks on dBA). Kolmest skaalast lähedasim inimkõrva vastuvõtukarakteristikutele on A-skaala. Kuna A, B ja C-skaalast jääb väheks, on kasutusele võetud ka mõned meetrilised D-skaalad (rohkem kui 1 D-skaala). Skaalad on kavandatud mõõtma lennuki müra, kuid pole veel saavutanud täielikku rahvusvahelist aktsepteeritust ning praegu on vaid harva kasutusel väga spetsiifiliste mõõtmiste jaoks. Joonis 1. Suhtelise vastuse karakteristikud A, B ja C helitaseme meetrilised skaalad ja inimkõrva jaoks.(1, lk 590) 2 Psühhofüüsikalised näitajad Valjus on subjektiivne või psühholoogiline kvaliteet, mis on seotud nii heli intensiivsuse kui ka sagedusega
annaabi.ee 
